Mida peab teadma päikeseenergia salvestussüsteemi valimisel?

„Salvestussüsteem on suurepärane lahendus olukorras, kus elekter on erinevatel tundidel väga erineva hinnaga, võimaldades kasutada soodsal ajal salvestatud elektrienergiat kallima hinnaga ajal. Ja muidugi on salvestatud päikese­energia kasutamine asendatu lahendus võrguelektri katkestuste korral, töötades sel ajal off-grid- ehk võrguühenduseta režiimis,” selgitab põhiliselt sõltumatuid taastuv­energialahendusi pakkuva ettevõtte RP Kuubis OÜ asutaja ja juht Rein Pinn.

Ideaalne päikeseenergia salvestussüsteem oskab valida ise akude laadimiseks soodsaima hinna ning kasutada seda automaatselt kalli võrguelektri puhul, aga ka soovi korral müüa kallist elektrit akudest otse võrku. Süsteem jälgib ise elektri börsihinda ja tegutseb vastavalt etteantud programmile, tagades kõige optimaalsema energiakasutuse. Akudesse energia salvestamise mõte on aidata elektritarbimist tasakaalustada ja võrgukulusid vähendada. RP Kuubis on rajanud selliseid lahendusi mitmeid, äsja sai ehitatud intelligentne 45kilovatine hübriidsüsteem Paldiski lähistele.

„Paraku enamik salvestussüsteeme nii nutikad ei ole ning lisaks võib teine murekoht olla õige inverteri valimine. Kui klient ei oska küsida ning müügimees ei räägi täit tõtt, võib juhtida, et soetatud inverter ei toetagi salvestussüsteemi ja võrguvahelist suhtlust,” toob Pinn välja veel ühe asjaolu, millele peab salvestusega päikesejaama rajades tähelepanu pöörama.

Salvestusega päikesejaama rajamisel on kõige kallimad detailid aga akud, mille puhul esineb aeg-ajalt paraku tarneprobleeme. Üldse on keerukate ja kvaliteetsete komponentide saadavus Pinni sõnul täna nagu loterii, kus täiesti loomulikuks on muutunud pooleaastane kuni aastane järjekord. RP Kuubis on seetõttu varunud nii enamkasutatavaid kui ka haruldasemaid komponente ettevõtte lattu.

Pinn nendib, et koostööpartneri otsimisel tasub olla hoolikas, sest täna jaguneb taastuvenergiaga tegelev seltskond nii-öelda kahte leeri. „Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon koondab hulka oma ala tugevaid tegijaid, kes teevad koostööd kõigi sektori arengut mõjutavate osapooltega nagu regulaatorid, võrguettevõtted, teadus-arendusasutused ja tehnoloogia arendajad. Teise seltskond on need, kes annavad nõu sotsiaalmeedias, kuid tegelikult ei ole sotsiaalmeedia adekvaatse info saamise koht.”

Pinni sõnul pole tegelikult täna lävend taastuvenergialahendustega tegelemiseks kuigi kõrge – vaja piltlikult öeldes mõnda töömeest, testrit ja kruvikeerajat. „See tähendab, et tegijaid on sellel turul palju. Samas maksab aga palju kogemus, sest kogemuseta ei pruugi ka elektriinsener osata taastuvenergialahendusi õigesti monteerida ning dimensioneerida. Tootlikkuse osas on see aga väga oluline!”

RP Kuubis tegeleb peamiselt võrguvaba­de lahendustega. Nende deviis on viia elekter sinna, kuhu võrk ei ulatu ehk saartele, metsataludesse ning inimesteni, kes ei soovi sõltuda üldisest energiavõrgust. Off-grid on kodune, energiavõrgust sõltumatu elektrijaam, mis toodab ja laeb energiat otse loodusest. Ja selleks, et energiaga varustatus oleks stabiilne, on off-grid-lahenduses oluline osa energiasalvestitel. Nii erinevate taastuvenergialahenduste kui ka salvestite osas omab RP Kuubis pikka kogemust.

„Esimese päikesepargi ehitasin endale oma vajadustest lähtuvalt, sest minu Otepää kandis asuvasse maakodusse elektrisaamine oleks läinud 2005. aastal maksma miljon Eesti krooni. Mul polnud sellist raha kuskilt võtta ning nii tuli läheneda asjale teisest küljest ehk oma lahendus elektri saamiseks välja mõelda. Siis aga selgus, et sama probleemi ees olevaid inimesi on veel ja nii see kõik algas. Olen kõik vead ja eksimused enda peal järele proovinud. Off-grid nõuab veidi teistmoodi mõtlemist ning kogemuste puududes oleks väga keerukas kliendile parimat lahendust pakkuda,” räägib Pinn. „Minu maakodus oleme katsetanud väga erinevaid süsteeme ja tooteid ning võtnud sihiks, et müüme ainult sellise kvaliteediga komponente, mida paigaldaksime ka endale. Ja igale müüdud tootele pakume muidugi ka garantiid ja hooldust.”

Selles osas on oluline, et RP Kuubis rajatud päikeseparkidel oleks olemas kaugjälgimine. „Me ei anna kaugjälgimiseta akudele garantiid, sest kui me logist ei saa vaadata, mis süsteemis on toimunud, siis me ju ei tea, kas süsteemi on kasutatud vastavalt juhistele või on tühjad akud pikaks ajaks seisma jäetud,” selgitab Pinn.

Seda on vaja pidevalt selgitada. Reeglina on meil vaja kütta siis, kui päikest ei ole üldse või on vähe – sügisel, talvel ja kevadel. Pinn nendib, et Eestis on jõulude ajal neli tundi hämarat aega ning päikest pole üldse, mis tähendab, et selle aja peaks elektrienergiata hoone pidama vastu akudel, mida laetakse generaatoriga. Aga kui üks majapidamine võtab ka soojuspumbaga kütteks päevas 30 kilovatt-tundi energiat ning mõistliku aku ja generaatori kasutuse jaoks, peaks akupank vastu pidama kaks päeva ehk olema mahutavusega 60 kilovatt-tundi. Sellise mahutavusega aku hind ulatub paraku tänaste hindade juures umbes 30 000 euroni! Seega ei ole mõeldav, et maja aasta ringi ainult päikesepaneelidele toetub, sest kütteks ei jagu talvel piisavalt päikest. Kui on ikka soov kasutada kütmiseks soojuspumpa, siis nõuab see suurt akupanka koos võimsa ja väga kalli diiselgeneraatoriga.

„Samas lähevad off-grid’id pidevalt targemaks ja võimsamaks. Kui varasemalt peeti suureks ja võimsaks 3–4kilovatise väljundvõimsusega off-grid-süsteemi, aga täna on need juba 5–10kilovatti. Ja ega alla 5kilovatist ei ole mõtet eramajadele panna, aga sellega saab enamiku energiavajadusest toidetud ning julgelt märtsist kuni oktoobrini oled üldisest energiavõrgust sõltumatu. Minul on 8kilovatine süsteem ning sellega saan juba ka puud saetud ja keevitustööd tehtud.”

Millele peab veel tähelepanu pöörama, on inverteri võimsus ja akupanga mahutavus. Kui inverteri võimsus on 2,5 kilovatti, aga akupank on 3 kilovatt-tundi, siis on arvestatud, et selle kaudu saab näiteks korraks kaevust vee võimsa pumba abil pumbatud, telefoni akud laetud ja LED-valguse majja. Kui aga sellisele süsteemile pannakse sappa täiel võimsuses 2kilovatine elektripliit, saab aku tunniga tühjaks. See näiline võimsus võib ajada segadusse, kuid selleks ongi olemas spetsialistid, kes kõik kliendile selgeks teevad.

RP Kuubis on üks väheseid ettevõtteid, kes tegeleb ka väiketuulikute paigaldamisega. Nende tuulikute võimsus võib olla isegi kuni 30 kilo­vatti, kuid nende kasumlikkus sõltub paljudest asjaoludest. „Maapinna ligidal keerutav turbulentne tuul paraku elektrienergiat ei tooda. Edukamad on tuulikud väikesaartel ja rannikul, aga sel juhul peab nende mast olema piisavalt kõrge. Siin aga tulevad mängu suured meretuuled ja tormid, mis kipuvad väiketuulikutele kurja tegema,” selgitab Pinn.

Meie tuuleolud on isegi kahekilomeetrise vahega kohtades täiesti erinevad, tuul muudab kiiresti suunda ning see lõhub tuulikut. See tähendab, et tuulik peab olema eriti kvaliteetsete mähiste ja elektroonikaga, mis teeb aga süsteemi kalliks. Endale katsetamiseks tuuliku hoovile üles pannud Pinn jahutab huviliste indu, öeldes, et tema tuulik toodab aastas vaid umbes kaks protsenti päikesepaneelide aastatoodangust. Ja kindlasti ei tohi tuulikut kinnitada hoone külge, sest tuuliku vibratsioon kandub üldj­uhul üle hoonele, mis on väga ebameeldiv. Seega ilusad pildid tuulikutest maja küljes on pigem kas rumalus või fotomontaaž. Ja eelis­tada tasub ikkagi päikeseenergiat.

RP Kuubis põhitegevuseks on võrguühenduseta elektrisüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hooldus. Ettevõttel on sellel alal enam kui 16aastane kogemus. Paigaldistes kasutatakse enamasti Victron Energy komponente ning Exide Sonnenschein või BYD akusid, mis tagavad kvaliteedi, annavad pika garantii ning võimaluse süsteeme eemalt monitoorida.