Artikkel
  • Jaga lugu:

    Online kasiinode populaarsus Eestis on tõusuteel

    Viimase maksulaekumiste statistika kohaselt on hasartmängumakse laekunud riigikassasse jaanuarist maini 91% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

    Viimastel aastatel on netikasiinode ehk kaughasartmängude populaarsus jõuliselt kasvanud ja maksulaekumistest moodustab nendelt laekuv tulu juba lausa 25%.
    Mis on hasartmängude ja netikasiino populaarsuse põhjuseks ja kas tõesti on maksulaekumiste tõusu taga peamiselt mängusõltuvuses inimesed nagu väidetakse? Netikasiinod ja internetis spordiennustuste tegemine on üle maailma üks kõige kiiremini kasvavaid meelelahutusvaldkondi. Selle taga on mitmeid erinevaid põhjuseid, nende hulgas e-spordi kasvav populaarsus ning paljudes riikides leebemaks muutunud seadusandlus.

    Netikasiinod tekkisid juba 30 aastat tagasi

    Kuigi paljudele ilmselt tundub, et online hasartmängud tekkisid turule alles nutitelefonide levikuga, siis tegelikult tähistavad online kasiinod peagi väärikat 30. juubelit. Kui interneti ametlikuks sünniaastaks võib lugeda 1991, siis esimese hasartmängudega portaali asutas Microgaming juba 1994. aastal ehk peaaegu 30 aastat tagasi. Selles osas, kes ikka oli täpselt esimene, käivad endiselt tulised vaidlused, sest mitu ettevõtet sooviks päris esimese online kasiino tiitlit endale saada -Microgamingu Gaming Club ja Intercasino pretendeerivad sellele mõlemad. Faktiliselt on teada, et Gaming Club käivitati esmakordselt 1994. aastal Lõuna-Aafrikas, domeeninimega casino.co.za. Intercasino veebileht tehti avalikkusele kättesaadavaks alles 1996. aastal.
    Võimalik tiitlivaidlus tuleneb asjaolust, et Intercasino oli esimene, kes pakkus veebipõhiseid makseid, samas kui Gaming Club kasutas arvepõhist teenust kuni 1997. aastani. Seega võib väita, et kuigi Intercasino oli esimene tänapäevaste funktsioonidega veebikasiino, siis Gaming Club on ikkagi päris esimene netikasiino. Veel üks huvitav fakt, et juba 25 aastat tagasi üritas esimene häkker samas kasiinos mängutulemusi enda kasuks pöörata.

    Ligipääsetavus on netikasiinode suureks eeliseks

    Kasiinodest võib paljudel inimestel James Bondi ja Oceani 11 filmisarjade põhjal olla mulje, et tegemist on glamuurse, sädeleva ja eksklusiivse maailmaga. Samas võivad paljudele kangastuda hoopis vesternitest tuntud hämarad ja suitsused kaardipõrgud. Võib tekkida küsimus, et miks peaks keegi vahetama põneva seltskonnamelu arvutiekraani vastu. Kui me jätame Eesti suuremad linnad kõrvale, siis väiksemates kohtades ja mujal maailmas ei ole füüsilised kasiinod tingimata nii kättesaadavad. Sinna sõitmisele kulub aega ja raha, mõnes riigis tuleb ette võtta lausa pikem nädalavahetuse reis.
    On ilmselgelt arusaadav, et netikasiinode kättesaadavus on hasartmängude mängimist ja spordiennustuste tegemist oluliselt mõjutanud. Inimesed eelistavad aina rohkem mugavust, teha nii tööd kui lahutada meelt oma kodusest mugavusest, riideid vahetamata ja kuhugi sõitmata. Meeldib see meile või mitte, aga selliseid globaalseid ja sotsiaalseid mõjusid on juhtinud peamiselt tehnoloogia areng ning aina laiaulatuslikum interneti ja nutitelefonide kättesaadavus. Loomulikult on lihtsal kättesaadavusel ka mitmed negatiivsed tagajärjed, sest hasartmängude kättesaadavus ja reklaam mõjutab mängima mitmeid inimesi, kes oma tegevuse tagajärgi alati ei kontrolli ja satuvad mängusõltuvusse.

    E-sport on populaarne tulevikuala

    Tänapäeval ei tähenda kasiino enam ammu ainult slotiautomaatide või ruletiratta keerutamist – lisandunud on reaalajas ja diileritega mängude otseülekanded, spordivõistluste ülekanded ja virtuaalspordi ehk e-spordi võistlused. Kui tavakasiinodes käimine oli ajalooliselt ja traditsiooniliselt pigem meeste pärusmaa, siis üllatavalt on näiteks e-spordis naisi sama palju kui mehi.
    E-sport ehk arvutimängudes omavahel võistlemise jälgimine sai alguse Lõuna-Koreast, liikus sealt Hiinasse ja kasvas kiiresti ülemaailmseks. Tänaseks päevaks on mõningatel virtuaalspordi võistlustel miljoneid pealtvaatajaid ja tipptegijad on teatud ringkondades sama suured kuulsused kui näiteks jalgpallurid. Seega ei saa noortele ette heita, et nad soovivad olla tulevikuspordis tegijad ja peavad selleks palju harjutama.
    Nii mängijate kui pealtvaatajate seas on enim armastatud just strateegilist mõtlemist ja kiirust nõudvad lahingmängud, kuid võisteldakse palju ka e-jalgpallis ja autospordis. Meeskonnad moodustatakse erinevate oskustega inimestest ning nende omavaheline koostööoskus saab sageli võistlustel määravaks. Mitmed e-spordimängud on pigem meeskonna– kui individuaalalad ja seetõttu ei jõua ka paljud muidu säravad mängijad selles valdkonnas väga kaugele.
    Loomulikult, kui miski osutub miljonite inimeste jaoks põnevaks, püüavad tõusvast trendist kasu lõigata ka teised tööstusharud. Populaarsetele võistlusmängudele nagu Dota 2 ja CS:GO on toodetud lademetes fännikaupa alates T-särkidest kuni tuntud mängijate kollektsioonikaartideni. Lisaks on võimalik võistlusi jälgida ja neile panustada erinevatel veebi voogedastusplatvormidel ja spordiennustuskanalites.

    Konkurents veebikasiinode ja mängutootjate turul on ülitihe

    Netikasiinode turg on üks väheseid aktiivselt kasvavaid meelelahutussektoreid, seega loomulikult soovivad paljud ettevõtted selle trendiga kaasas käia. Ülitihe konkurents valitseb nii platvormide kui mänguarendajate vahel. Mängude tootjad peavad pidevalt välja tulema uute ja põnevate arendustega, et klientide ja kasiinoportaalide huvi hoida.
    Mängutootjate esikümnes on ka eestlaste poolt 1999. aastal asutatud Playtech, mis hoiab viimastel aastatel mängutootjate edetabelis auväärset teist kohta. Playtechis toodetud mängud on kasutusel enamikes suuremates netikasiinodes ja nende 2021. aasta müügitulu ületas 1,2 miljardi euro piiri, kasvades võrreldes eelneva majandusaastaga 12%. Võrdluseks, et statista andmetel oli 2021. aasta ülemaailmne online kasiinode ja hasartmänguportaalide turu müügitulude maht ligikaudu 60,3 miljardit eurot, seega mängutootjana on Playtech ilmselgelt leidnud kullasoone.

    Seadusandlus ja litsentseerimine püüavad reaalsusele järele jõuda

    Enamikes Euroopa Liidu riikides on vähemalt mõningad kaughasartmängud veebis lubatud. Riikidel on õigus sätestada oma nõuded ja piirangud, liidu tasandil seda valdkonda hetkel veel aktiivselt ei reguleerita. Malta oli esimene liikmesriik, kes hakkas aktiivselt tegevuslubasid väljastama ning on tänaseks päevaks üks maailma enim kaughasartmängulubasid väljastanud jurisdiktsioone.
    Eesti on samuti päris suurele hulgale kaughasartmängude korraldajale tegevusloa andnud, et saada riigikassasse vajalikke makse, mis suunatakse spordi ja kultuurivaldkondade toetuseks. Väga mitmetes riikides, kus siiamaani on hasartmängud keelatud, on aru saadud, et internetikasiinode keelustamine ja sulgemine on nii ressursimahukas, et pigem on mõistlik tegevus legaliseerida ja seda kontrollida.
    Samas Soomes on hasartmängude ja loterii korraldamise valdkond endiselt riiklik monopol ning piiranguid muutma ei kiirustata. Samas ei ole elanikel keelatud mängida välismaistes netikasiinodes, kuigi Soome ise litsentse netikasiinodele ei väljasta. Paljudes teistes liikmesriikides on seatud täiendavad piirangud spordiennustustele, krüptovaluutas arveldamisele ning panustamisele ja näiteks krediitkaartidele, et vähendada netikasiinode kaudu rahapesu võimalust, mängijate isikuid tuvastada ja piirata mängijate võimalusi krediidi eest kasiinos panuseid teha.
    Lisaks on loomulikul riikides erinevad vanusepiirangud, mis varieeruvad 18+ kuni 21+ eluaastate vahel, näiteks Eestis võib 18-aastane osaleda totos ehk spordiennustuses, aga hasartmängud on lubatud alles 21-aasta vanuselt. Isikandmete kontroll ja mängijate identifitseerimine on kahtlemata vajalikud, et vältida alaealiste ligipääsu keelatud veebilehtedele.

    Kasiinos mängimine ei ole raha teenimiseks sobilik viis

    Oluline on siiski veelkord rõhutada, et kasiino, spordiennustus ja e-spordile panustamine ei ole rahateenimise viis, kui tegemist ei ole just professionaalse võistlejaga. Tegemist on eelkõige meelelahutusega, millesse peab suhtuma vastutustundlikult ja mõistlikult. Nii tavakasiinos kui netikasiinos on reeglina võimalik seada endale piiranguid. Mitmed netikasiinod võimaldavad panna lisaks täielikule enda ligipääsu piiramisele näiteks limiidid enda panuste ja kaotuste summadele, et mängutuhinas ennast mitte unustada. Tuleb siiski meeles pidada, et inimene ise peab võtma vastutuse enda mängimise ja seatud piirangutest kinnipidamise eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.