Online kasiinode populaarsus Eestis on tõusuteel

Viimastel aastatel on netikasiinode ehk kaughasartmängude populaarsus jõuliselt kasvanud ja maksulaekumistest moodustab nendelt laekuv tulu juba lausa 25%.

Mis on hasartmängude ja netikasiino populaarsuse põhjuseks ja kas tõesti on maksulaekumiste tõusu taga peamiselt mängusõltuvuses inimesed nagu väidetakse? Netikasiinod ja internetis spordiennustuste tegemine on üle maailma üks kõige kiiremini kasvavaid meelelahutusvaldkondi. Selle taga on mitmeid erinevaid põhjuseid, nende hulgas e-spordi kasvav populaarsus ning paljudes riikides leebemaks muutunud seadusandlus.

Kuigi paljudele ilmselt tundub, et online hasartmängud tekkisid turule alles nutitelefonide levikuga, siis tegelikult tähistavad online kasiinod peagi väärikat 30. juubelit. Kui interneti ametlikuks sünniaastaks võib lugeda 1991, siis esimese hasartmängudega portaali asutas Microgaming juba 1994. aastal ehk peaaegu 30 aastat tagasi. Selles osas, kes ikka oli täpselt esimene, käivad endiselt tulised vaidlused, sest mitu ettevõtet sooviks päris esimese online kasiino tiitlit endale saada -Microgamingu Gaming Club ja Intercasino pretendeerivad sellele mõlemad. Faktiliselt on teada, et Gaming Club käivitati esmakordselt 1994. aastal Lõuna-Aafrikas, domeeninimega casino.co.za. Intercasino veebileht tehti avalikkusele kättesaadavaks alles 1996. aastal.

Võimalik tiitlivaidlus tuleneb asjaolust, et Intercasino oli esimene, kes pakkus veebipõhiseid makseid, samas kui Gaming Club kasutas arvepõhist teenust kuni 1997. aastani. Seega võib väita, et kuigi Intercasino oli esimene tänapäevaste funktsioonidega veebikasiino, siis Gaming Club on ikkagi päris esimene netikasiino. Veel üks huvitav fakt, et juba 25 aastat tagasi üritas esimene häkker samas kasiinos mängutulemusi enda kasuks pöörata.

Kasiinodest võib paljudel inimestel James Bondi ja Oceani 11 filmisarjade põhjal olla mulje, et tegemist on glamuurse, sädeleva ja eksklusiivse maailmaga. Samas võivad paljudele kangastuda hoopis vesternitest tuntud hämarad ja suitsused kaardipõrgud. Võib tekkida küsimus, et miks peaks keegi vahetama põneva seltskonnamelu arvutiekraani vastu. Kui me jätame Eesti suuremad linnad kõrvale, siis väiksemates kohtades ja mujal maailmas ei ole füüsilised kasiinod tingimata nii kättesaadavad. Sinna sõitmisele kulub aega ja raha, mõnes riigis tuleb ette võtta lausa pikem nädalavahetuse reis.

On ilmselgelt arusaadav, et netikasiinode kättesaadavus on hasartmängude mängimist ja spordiennustuste tegemist oluliselt mõjutanud. Inimesed eelistavad aina rohkem mugavust, teha nii tööd kui lahutada meelt oma kodusest mugavusest, riideid vahetamata ja kuhugi sõitmata. Meeldib see meile või mitte, aga selliseid globaalseid ja sotsiaalseid mõjusid on juhtinud peamiselt tehnoloogia areng ning aina laiaulatuslikum interneti ja nutitelefonide kättesaadavus. Loomulikult on lihtsal kättesaadavusel ka mitmed negatiivsed tagajärjed, sest hasartmängude kättesaadavus ja reklaam mõjutab mängima mitmeid inimesi, kes oma tegevuse tagajärgi alati ei kontrolli ja satuvad mängusõltuvusse.

Tänapäeval ei tähenda kasiino enam ammu ainult slotiautomaatide või ruletiratta keerutamist – lisandunud on reaalajas ja diileritega mängude otseülekanded, spordivõistluste ülekanded ja virtuaalspordi ehk e-spordi võistlused. Kui tavakasiinodes käimine oli ajalooliselt ja traditsiooniliselt pigem meeste pärusmaa, siis üllatavalt on näiteks e-spordis naisi sama palju kui mehi.

E-sport ehk arvutimängudes omavahel võistlemise jälgimine sai alguse Lõuna-Koreast, liikus sealt Hiinasse ja kasvas kiiresti ülemaailmseks. Tänaseks päevaks on mõningatel virtuaalspordi võistlustel miljoneid pealtvaatajaid ja tipptegijad on teatud ringkondades sama suured kuulsused kui näiteks jalgpallurid. Seega ei saa noortele ette heita, et nad soovivad olla tulevikuspordis tegijad ja peavad selleks palju harjutama.

Nii mängijate kui pealtvaatajate seas on enim armastatud just strateegilist mõtlemist ja kiirust nõudvad lahingmängud, kuid võisteldakse palju ka e-jalgpallis ja autospordis. Meeskonnad moodustatakse erinevate oskustega inimestest ning nende omavaheline koostööoskus saab sageli võistlustel määravaks. Mitmed e-spordimängud on pigem meeskonna– kui individuaalalad ja seetõttu ei jõua ka paljud muidu säravad mängijad selles valdkonnas väga kaugele.

Loomulikult, kui miski osutub miljonite inimeste jaoks põnevaks, püüavad tõusvast trendist kasu lõigata ka teised tööstusharud. Populaarsetele võistlusmängudele nagu Dota 2 ja CS:GO on toodetud lademetes fännikaupa alates T-särkidest kuni tuntud mängijate kollektsioonikaartideni. Lisaks on võimalik võistlusi jälgida ja neile panustada erinevatel veebi voogedastusplatvormidel ja spordiennustuskanalites.

Netikasiinode turg on üks väheseid aktiivselt kasvavaid meelelahutussektoreid, seega loomulikult soovivad paljud ettevõtted selle trendiga kaasas käia. Ülitihe konkurents valitseb nii platvormide kui mänguarendajate vahel. Mängude tootjad peavad pidevalt välja tulema uute ja põnevate arendustega, et klientide ja kasiinoportaalide huvi hoida.

Mängutootjate esikümnes on ka eestlaste poolt 1999. aastal asutatud Playtech, mis hoiab viimastel aastatel mängutootjate edetabelis auväärset teist kohta. Playtechis toodetud mängud on kasutusel enamikes suuremates netikasiinodes ja nende 2021. aasta müügitulu ületas 1,2 miljardi euro piiri, kasvades võrreldes eelneva majandusaastaga 12%. Võrdluseks, et statista andmetel oli 2021. aasta ülemaailmne online kasiinode ja hasartmänguportaalide turu müügitulude maht ligikaudu 60,3 miljardit eurot, seega mängutootjana on Playtech ilmselgelt leidnud kullasoone.

Enamikes Euroopa Liidu riikides on vähemalt mõningad kaughasartmängud veebis lubatud. Riikidel on õigus sätestada oma nõuded ja piirangud, liidu tasandil seda valdkonda hetkel veel aktiivselt ei reguleerita. Malta oli esimene liikmesriik, kes hakkas aktiivselt tegevuslubasid väljastama ning on tänaseks päevaks üks maailma enim kaughasartmängulubasid väljastanud jurisdiktsioone.

Eesti on samuti päris suurele hulgale kaughasartmängude korraldajale tegevusloa andnud, et saada riigikassasse vajalikke makse, mis suunatakse spordi ja kultuurivaldkondade toetuseks. Väga mitmetes riikides, kus siiamaani on hasartmängud keelatud, on aru saadud, et internetikasiinode keelustamine ja sulgemine on nii ressursimahukas, et pigem on mõistlik tegevus legaliseerida ja seda kontrollida.

Samas Soomes on hasartmängude ja loterii korraldamise valdkond endiselt riiklik monopol ning piiranguid muutma ei kiirustata. Samas ei ole elanikel keelatud mängida välismaistes netikasiinodes, kuigi Soome ise litsentse netikasiinodele ei väljasta. Paljudes teistes liikmesriikides on seatud täiendavad piirangud spordiennustustele, krüptovaluutas arveldamisele ning panustamisele ja näiteks krediitkaartidele, et vähendada netikasiinode kaudu rahapesu võimalust, mängijate isikuid tuvastada ja piirata mängijate võimalusi krediidi eest kasiinos panuseid teha.

Lisaks on loomulikul riikides erinevad vanusepiirangud, mis varieeruvad 18+ kuni 21+ eluaastate vahel, näiteks Eestis võib 18-aastane osaleda totos ehk spordiennustuses, aga hasartmängud on lubatud alles 21-aasta vanuselt. Isikandmete kontroll ja mängijate identifitseerimine on kahtlemata vajalikud, et vältida alaealiste ligipääsu keelatud veebilehtedele.

Oluline on siiski veelkord rõhutada, et kasiino, spordiennustus ja e-spordile panustamine ei ole rahateenimise viis, kui tegemist ei ole just professionaalse võistlejaga. Tegemist on eelkõige meelelahutusega, millesse peab suhtuma vastutustundlikult ja mõistlikult. Nii tavakasiinos kui netikasiinos on reeglina võimalik seada endale piiranguid. Mitmed netikasiinod võimaldavad panna lisaks täielikule enda ligipääsu piiramisele näiteks limiidid enda panuste ja kaotuste summadele, et mängutuhinas ennast mitte unustada. Tuleb siiski meeles pidada, et inimene ise peab võtma vastutuse enda mängimise ja seatud piirangutest kinnipidamise eest.