Artikkel
  • Hiinlaste rekordiline nõudlus kulla järele veab ka tänavu turgu

    Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldas raporti, milles märgiti, et globaalne nõudlus kulla järele püsis kõrge ka selle aasta esimeses kvartalis. Sarnaselt eelmisele aastale on kullaturul võtmetähtsusega mängijad hiinlased.

    Esimeses kvartalis kasvas nõudlus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kokku 3 protsenti, 1238 tonnini. Kui OTC tehingud (over-the-counter ehk ametlike turgude välised tehingud) välja arvestada, langes nõudlus 5 protsenti, 1102 tonnini.
    Mullu tõusis kulla füüsiline nõudlus kõigi aegade rekordini, ulatudes 4899 tonnini. Pikemalt saab sellest lugeda Investori ajakirjas ilmunud 2024. aasta kullaturu ülevaatest.
    OTC turu investeeringud, keskpankade jätkuvad kullaostud ning Aasia nõudluse kiire kasv aitasid viia kulla hinna uute rekorditeni. Kulla keskmine untsihind oli esimeses kvartalis 2070 dollarit, kunagi varem pole kuld kvartali jooksul nii kõrget keskmist hinda näidanud, kirjutati raportis.
    „Alates märtsist on kulla hind tõusnud uute rekorditeni, vaatamata sellele, et USA dollar on tugev ning intressimäärad püsivad kõrgel kauem. Need on olnud traditsiooniliselt kulda survestavad faktorid,“ ütles WGC vanemanalüütik Louise Street.
    „Hiljutise hinnatõusu taga on mitmed erinevad faktorid, mille hulka kuuluvad geopoliitiliste riskide kasv ning ebakindlus makromajanduse osas. Lisaks sellele on keskpankade nõudlus resoluutne ja järjepidev, OTC turul on tugev investeerimisnõudlus ning derivatiivide turul ostetakse samuti kulda. Kõik see on panustanud kulla hinna tõusu,“ ütles Street.
    Keskpankade ja Hiina massilised ostud
    Keskpangad jätkasid kulla kokkuostmist, soetades kvartaliga 290 tonni kulda. Järjepidev ostmine näitab, et kuld on keskpankade reservvarades jätkuvalt väga olulisel kohal. See näitab, et arenevate riikide keskpangad tajuvad riske tavapärasest kõrgematena. Mullu ulatusid keskpankade kullaostud kokku enam kui 1000 tonnini. Keskpankade kullaostude kohta saab pikemalt lugeda siit.
    Kuldmüntide ja -kangide investeerimisnõudlus suurenes aastatagusega võrreldes 3 protsenti, 312 tonnini. Kusjuures väga märkimisväärne on Euroopa jätkuv langus – esimeses kvartalis osteti Euroopas vaid 17,9 tonni kulda. Esimeses kvartalis oli see näitaja 2022. aastal 38,5 tonni ja 2023. aastal 80,8 tonni. Turu languse kattis pea täielikult ära Hiina, kus investorid soetasid aasta esimese kolme kuuga 113,5 tonni kulda (eelneva kahe aasta näitajad vastavalt 51,8 ja 68 tonni).
    Kulla börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) voolab aga raha jätkuvalt välja – kokku müüdi 114 tonni kulda, peamiselt on müüjateks Põhja-Ameerika ja Euroopa fondid. Sissevool toimus aga Aasia investeerimistoodetesse.
    Ida ja lääne investorite käitumine
    „Huvitav on see, et me näeme lääne ja ida investorite käitumuslike trendide muutusi. Tavaliselt on olnud nii, et ida pool on investorid hinnatundlikumad – nad ootavad ostmiseks langust. Läänes on investorid turule tulnud just hinnatõusu ajal. Selle aasta esimeses kvartalis nägime investeerimisnõudluse osas nende rollide vahetust. Hiina ja India nõudlus tõusis hinnatõusu ajal märkimisväärselt,“ selgitas Street.
    „Tõenäoliselt saab kulla jaoks olema 2024. aasta palju tugevam kui me ootasime, eriti hiljutist hinnaliikumist vaadates. Kui kulla hind peaks lähikuudel langema, siis tulevad hinnatundlikumad investorid uuesti turule. Investorid otsivad kullas jätkuvalt turvasadamat, sest nad ootavad intresside ja USA valimistulemuste osas selgust,“ kommenteeris Street.
    Globaalne ehete nõudlus püsis samuti tugev, vaatamata sellele, et hinnad on tõusnud rekorditeni. Eelmise aastaga võrreldes langes nõudlus vaid 2 protsenti. Sarnaselt investeerimisnõudlusele kattis ka sellel turul Aasia ära Euroopa ja Põhja-Ameerika languse.
    Pakkumise poole pealt suurenes tootmine aastaga 4 protsenti, 893 tonnini – see on rekordiline esimene kvartal. Taastöötlemine tõusis samuti kõrgeima tasemeni alates 2020. aasta kolmandast kvartalist, suurenedes 12 protsenti, 351 tonnini.

    Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.