- OMX Baltic0,62%291,56
- OMX Riga−0,02%907,62
- OMX Tallinn0,89%1 940,53
- OMX Vilnius0,5%1 242,47
- S&P 5000,34%6 711,2
- DOW 300,09%46 441,1
- Nasdaq 0,42%22 755,16
- FTSE 1001,03%9 446,43
- Nikkei 225−0,85%44 550,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,81
- OMX Baltic0,62%291,56
- OMX Riga−0,02%907,62
- OMX Tallinn0,89%1 940,53
- OMX Vilnius0,5%1 242,47
- S&P 5000,34%6 711,2
- DOW 300,09%46 441,1
- Nasdaq 0,42%22 755,16
- FTSE 1001,03%9 446,43
- Nikkei 225−0,85%44 550,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,81
- ST
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
“Otsustasime võtta ette Eesti esimese puitkõrghoone ehitamise, sest usume, et just sellised innovaatilised lahendused kujundavad homse linnaruumi,” põhjendab Neutra Capitali juht Kenneth Karpov Eestis esmakordse kõrghoone konstruktsioonilahenduse kasutamist. Ta lisab: “Väljakutse oli selge: kuidas tuua Eestisse ehitusviis, mis Põhjamaades on juba tõestanud oma väärtust, kuid meil alles otsib oma kohta.”
Hoone autorit, Lumia arhitektuuribüroo arhitekti Margit Aulet seob kunagise tselluloositehase kinnistut kaasaegseks äri- ja elukvartaliks arendava Neutra Capitaliga pikem viljakas koostöö, mille loogilise jätkuna jõudis tema töölauale ka Eesti esimese puitkõrghoone tellimus.
“Seni oleme kasutanud Fahle piirkonna ajaloolistele paekivihoonetele uue elu andmisel palju klaasi ning rohelust, pannud rõhku valgusele. Samas on meile algusest peale olnud selge, et paekivi kõrvale sobib ehitusmaterjalina ka puit, mis lisab alati hubasust ja kodusust,” meenutab Aule.
Tselluloositehas tegeles paberit tootes puidu väärindamisega. Meie oleme seal seni puitu väärindanud seda viimistlusmaterjalina kasutades. Puitkonstruktsiooniga kõrghoone on sellest samm edasi.
Ta toob välja ka huvitava metatasandi: “Tselluloositehas tegeles paberit tootes puidu väärindamisega. Meie oleme seal seni puitu väärindanud seda viimistlusmaterjalina kasutades. Puitkonstruktsiooniga kõrghoone on sellest samm edasi.” Karpov lisab, et projekti algusfaasis kogeti nii entusiasmi kui ka ettevaatlikkust.
Mõte viia kodumaine puitarhitektuur uutesse kõrgustesse osutus aga nõnda suureks sammuks, et Eesti ehitusseadused polnud Aule sõnul selleks valmis: “Tuletõrjenormide järgi võib meil puidust ehitada kuni kahekorruselisi hooneid, kuid meil on tegemist kõrghoonega.”
Sama tuleohutu kui kivimaja
Et projekt ei jääks vaid paberile, kaasati töösse Eesti-Šveitsi ühisettevõte Ingis, mis tegelebki keeruliste avalike puithoonete tuleohutusküsimustega üle maailma. Karpov lisab: “Parimate spetsialistidega koostöö andis meile kindluse, et suudame luua hoone, mis vastab kõrgetele ohutus-, tehnilistele- ja keskkonnastandarditele.”
“Nad tõestasid analüütilisel meetodil Päästeametile, et see maja on tuleohutuse mõttes täiesti ohutu. Hoones on sprinklerite süsteem ja hoone on jagatud korruste kaupa tuletõkkesektsioonideks. Hoonel on liimpuidust kandetalad ja betooniga kaetud püskihtpuidust vahelaed ning betoonist trepikojad, et inimesed saaksid evakueeruda ja tuletõrjujad tulekoldele ligi,” selgitab Aule ohutusmeetmeid.
Mõte viia kodumaine puitarhitektuur uutesse kõrgustesse osutus nõnda suureks sammuks, et Eesti ehitusseadused polnud selleks valmis.
Ta lisab, et mudeldamise käigus selgus veel, et tuli suudab toekaid puittalasid kahjustada kuni poole sentimeetri sügavuseni, misjärel tekib söekoorik, mis kaitseb konstruktsioone edasise põlemise eest. Seega on Fahle puitkõrghoone sama ohutu kui mistahes büroomaja.
Hoone kerkimise eest vastutanud ehitusettevõtte Rand & Tuulberg juhatuse liige Lauri Matteus ütleb, et erialast uudishimu maja osas tekitasid temas juba esimesed uudised selle kohta: “Me oleme küll puidust suuri maju ehitanud, kuid puidust kõrghoonet polnud Eestis seni teinud mitte keegi, ka mitte meie.” Ta selgitab, et igal ehitajal on põnev teha vahelduseks midagi täiesti teistsugust ning kolmekümne kolme aasta jooksul on Rand & Tuulberg ehitanud puidust kõike muud peale kõrghoone.
Siia teeme suure siili
Kuna kaasaegne linnaruum ei saa läbi parkimiskohtadeta, tuli enne kõrgustesse minemist käia ära sügavustes. Et geoloogiliselt jääb maja Balti klindi servale, tähendas see ehitajate jaoks sisuliselt paekarjääri avamist. Eemaldada tuli kahe korruse jagu paepinnast. Ning alles siis, kui monoliitbetoonist parkimiskorrused valmis, võis asuda püstitama puitkonstruktsiooni.
Betooni ja puidu sidumiseks ette valmistatud põrand nägi enne betooni valamist välja nagu suur siil: et kaks põrandamaterjali kihti kokku siduda, tuli puitu pooleldi sisse kruvida hästi tihedalt kruve.
Oli see keeruline? “Kusjuures ehitamise juures ei olnud selliseid töid, mille kohta keegi oleks öelnud, et nii pole ju kunagi tehtud ning nii need asjad ei käi. Lihtsalt mõnda asja, näiteks puidust ja betoonist komposiitvahelagesid, pole palju tehtud,” meenutab Matteus ja lisab, et betooni ja puidu sidumiseks ette valmistatud põrand nägi enne betooni valamist välja nagu suur siil: “Et kaks põrandamaterjali kihti kokku siduda, tuli puitu pooleldi sisse kruvida hästi tihedalt kruve. See oli omapärane vaatepilt.”
Karpov meenutab, et kui miski töö keskmisest keerulisemaks tegi, siis oli see klassikaline Eesti suvi — suusatada ei saa, päevitada samuti: “Ilmastikuolud nõudsid tööde täpsemat planeerimist kui betoonehituse korral.” Matteus lisab, et kuna kogu ehitatavat hoonet katva telgi rajamine olnuks küll tehtav, kuid keeruline ja omade miinustega, otsustati vihmavee jooksva ärapühkimise kasuks: “Õnneks tulid näiteks puitpõrandad tehasest juba lamineeritud kattega, mis kaitses puitu ja tegi vee ära pühkimise lihtsaks.”
Väärikas täiendus Fahle kvartali ansamblile
Kuna hoone jääb klindi peale, enam kui kolmekümne meetri kõrgusele merepinnast, ülejäänud linna kohale, avanevad selle igast küljest põnevad vaated Tallinnale. Et maja oleks kahekõnes Fahle majaga, kuid mitte igav klaastahukas, liigendavad selle ülemisi korruseid avarad terrassid.
Aule lisab: “Bürooruumides on tendents laiemalt selline, et inimestele meeldib hubane interjöör, nad tahavad end tööl tunda koduselt mugavalt ja puit annab selleks väga hea võimaluse.” Hubasuse ja helguse lisamiseks ongi siseruumides eksponeeritud konstruktsioonipuit ning fassaadiklaaside siseraamid harjumuspärase musta asemel hoopis valged.
Bürooruumides on tendents laiemalt selline, et inimestele meeldib hubane interjöör, nad tahavad end tööl tunda koduselt mugavalt ja puit annab selleks väga hea võimaluse.
Ambitsioonika töö tellijana on ka Karpov tulemusega rahul: “Saime rakendada tervelt kuut kaasaegse büroohoone ehitamise põhimõtet. Maja valmis võimalikult väikese süsinikujäljega, maja on tervisliku sisekliimaga, interjöörilahendusi saab sättida üürniku vajadustele vastavaks vaheseinte ja moodulsüsteemidega, ruumide akustika on tänu puidu omadustele ja täiendavatele summutuspaneelidele suurepärane, energiatarve A energiaklassi hoonele kohaselt väga väike, ligipääsetavus iga transpordivahendiga suurepärane.”
Et siis õnnestunud pilootprojekt? “Need pole lihtsalt loosungid, sest esimesed tagasisided kinnitavad, et meie valikud loovad tõepoolest rahustavama ning innustavama töökeskkonna,” kinnitab Karpov.
Kui sarikapidu peetud, jätkub ehitus katuse- ja viimistlustöödega ning esimesed üürnikud, eesotsas ankurüürniku IF Kindlustusega, võivad hakata uude majja kolimiseks kontoreid pakkima.
AINULT 2 KÜSIMUST. Vastab IF Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde
1. Millega veenis arendaja teid uude majja ankurüürnikuks tulema, mis selle maja juures kõnetas ja miks?
Uue peakontori valikul lähtusime kahest peamisest kriteeriumist – see pidi toetama meie jätkusuutlikkuse eesmärke ja looma töötajatele inspireeriva töökeskkonna. Fahle linnaku hoone vastas nendele ootustele kõige paremini. Tegemist on keskkonnasäästlikult ehitatud ja energiatõhusa majaga, mis haakub If Kindlustuse strateegilise suunaga vähendada enda ja klientide keskkonnamõju. Samuti oli meie jaoks oluline asukoht. Rahvusvahelise ettevõttena väärtustame head ligipääsu transpordisõlmedele, sealhulgas lennujaamale ja tulevasele Rail Baltica Ülemiste terminalile. Meil oli unistus majast, mis ei ole lihtsalt töökoht, vaid ka koht, kus inimesed saavad kokku tulla, ideid vahetada ja ühiselt aega veeta. Ifi uus maja pakub selleks palju võimalusi – ühised koostööalad, puhkevõimalused ning mitmefunktsionaalne avatud pind, kus saame korraldada ka ühisüritusi. Roheline väliterrass on kirss tordil. Boonusena toob Fahle kvartali eriline arhitektuur ja paiknemine ühe Tallinna elavama magistraali ääres meie maja ja nime rohkem linlaste silme ette. See aitab loomulikul viisil rõhutada meie väärtusi ja kuvandit, et oleme kaasaegne, avatud ja jätkusuutlik ettevõte.
2. Millised on ettevõttes meelolud, kas teistmoodi büroomaja tekitab kollektiivis ka erilisemat kolimiselevust või muid taolisi meeleolusid?
Ettevõttes on kolimise ootus selgelt positiivne. Praeguses Lõõtsa tänava kontoris oleme töötanud üle kümne aasta ning selle ajaga on tööviisid oluliselt muutunud. Uus maja pakub paindlikke lahendusi, mis toetavad nii keskendumist kui ka koostööd. Kuna tulevikukontori visiooni loomisse olid kaasatud kõik töötajad, tuntakse, et kontor on „oma“ ja peegeldab ettevõtte kultuuri ning väärtusi. See suurendab motivatsiooni ja ühtsustunnet ning tekitab tunde, et ees ootab rohkem kui pelgalt uus aadress.
Vaata ka ww.fahle.ee/terrassid
Hetkel kuum
Lisatud prokuröri kommentaar
“Pankade silmis oleme vähelikviidsed naksitrallid”
“Mingit emotsiooni ei tekita”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
Lisatud prokuröri kommentaar
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele