Suur kauplemine: letihinnast 90% soodsam diil nõuab kõva kannatust
Mobiiliarvete järjekordsele kallinemisele vastu astunud Äripäeva ajakirjanikud kauplesid pea kuu aega kolme telekomiettevõttega ja saavutasid vaevarikkalt juba klassikaks saanud võimsa letialuse soodushinna.
Äripäeva ajakirjanikud tegid eksperimenti, kaubeldes mobiilioperaatoritelt soodamaid pakkumisi. Nad said mitmeks aastaks oma mobiiliarved kõvasti odavamaks.
Foto: Kollaaž: Jelena Tsenno
Jaanuari lõpus teatasid kõik Eesti suuremad telekomiettevõtted korralikust hinnatõusust. Paraku on saanud juba tavaks, et hind tõuseb nendel klientidel, kes ei võta vaevaks oma telekomiteenuse pakkujaga kaubelda. Turul on kujunenud praktika, et alles siis, kui klient ähvardab lahkuda teise telekomi operaatori juurde, teeb senine operaator talle letihinnaga võrreldes täiesti müstilise sooduspakkumise. Äripäeva ajakirjanikud Mari Mets ja Martin Teder asusid neid soodushindu jahtima.
Juhuslikult olid nii Mari kui Martin mõlemad parasjagu Elisa kliendid. Martin viimased kolm aastat, Mari viimased kuus ja koguni kahe numbriga. Mõne aastaga on Elisa põhjendanud hinnatõusu nii kulude kasvu, maksutõusu kui investeeringutega.
Alates 1. novembrist kulub mobiilioperaatori vahetamiseks senise nelja kuni kuue päeva asemel esialgu üks päev ning edaspidi isegi vaid 15 minutit, mis oleks maailma kiireim vahetusaeg.
Tehnoloogiline julgeolek algab sellest, et strateegiliste hangete puhul eelistatakse selgelt turvalisi ja kodumaiseid pakkujaid, kirjutab Teele Kaljuvee arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Eesti väikeaktsionärid alistasid juba aastaid tagasi kohtus suure Telia korporatsiooni, kuid paljud ei tea siiani ei võidust ega sellest, et neil on õigus telekomifirma käest raha saada.
92aastane Enno Zimmer sai hiljuti Telialt kätte raha, millele tal oli õigus juba aastaid tagasi. Nii ka raadiohääl Allan Roosileht. Lugu puudutab veel aga paljusid aktsionäre, sest aeg hüvitise nõudmiseks saab peagi otsa.
Ajal, mil globaalne tehisintellekti areng keskendub peamiselt suurtele keeltele, tegutseb Baltikumis ettevõte, kelle fookus on vastupidine – tagada, et ka väikese kõnelejaskonnaga keeled oleksid digiajastul nähtavad, kvaliteetselt kasutatavad ning konkurentsivõimelised.