• Jaga lugu:

    TOP: Võrumaa kõige edukam firma jääb oma liistude juurde

    Äripäeva koostatud Võrumaa parimate ettevõtete edetabeli võitis puidutööstus, mis toodab materjali liistude valmistamiseks ustele, seintele, lagedele ja mööblitööstustele.

    Võitja on OÜ Combilink, mille juhatuse liige Urmas Lillepalu rääkis Äripäeva puidutööstuse raadiosaates, et nende 85% käibe kasvu taga on õigeaegsed investeerimisotsused. Lillepalu möönis, et nende müüginumbrite suurenemise taga on tunda ehitussektori tugevat mõju, kuna ettevõtte toodang lähebki ehitusobjektidele.
    "Oleme Combiwood OÜ tütarettevõte, emafirma valmistab meie toodangust värvitud valgeid liiste ustele, seintele ja lagedele,“ rääkis Lillepalu, kellel sõnul müüakse emaettevõttele 40% toodangust, ülejäänu läheb teistele ettevõtetele. Teine suund, mida tootmises arendatakse ja milles oodatakse suuremat edasiminekut, on liimitud komponendid uste ja akende valmistajatele nii Eestis kui ka Skandinaavia riikides.
    OÜ Combilink juhatuse liige Urmas Lillepalu Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100 auhinnagaalal tunnustust vastu võtmas. Foto: Liis Treimann
    Combiwood OÜ on Eestis üks suuremaid liistutootjaid, mille üks asutajaid ja omanikke on Virko Lepmets. Märtsis 2017 ostis Combiwood OÜ Norra suuruselt teise liistutootja Barkeviki, mille aastakäive on ca 225 miljonit Norra krooni. Firmal on kolm tootmisüksust ja tarned üle riigi. Aastas ligi 40 miljonit jooksvat meetrit värvitud liiste tootva Combiwoodi huviorbiidis on ka Soome turg.
    Kvaliteet määrab kõik
    Lillepalu sõnul on ekspordi mahu kasvatamine keeruline ülesanne. Otsustavaks teguriks saab see, kuidas teha parima kvaliteedi ja soodsaima hinnaga tooteid. "Suudame praeguste tingimuste juures hoida tootmises tööl operaatorina rohkem inimesi, kui Skandinaavia ettevõtted seda teevad ja seeläbi tagada toodete parema kvaliteedi. Inimressurssi ei saa me nii naljalt ainult kaamera vastu, mis jälgib puidu kvaliteeti, välja vahetada. Praegu veel parandavad inimesed puidu kvaliteedi selliseks, nagu ostjad nõuavad, ja praagivad defektsed kohad välja, sest kaamera võib teha vigu. Usun, et hiljemalt viie aasta pärast on kaamerad nii palju arenenud, et suudame sorteerijate töö täielikult kaameratele üle anda. Kaamerajärgne sorteerimine on meile suure kuluga töö, kuid sellest omakorda tuleb toote kvaliteet,“ selgitas Lillepalu.

    Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline.

    Urmas Lillepalu
    Combilinki juhatuse liige
    Investeeringud andsid hoo
    2016. aastal osteti ettevõttesse juurde kappsaag ja sõrmjätkamise masin. Investeeringu suurus oli 850 000 eurot. Selle sammuga suudeti tõsta tootmisvõimsust kaks korda, märkis juht raadiosaates "Äripäeva TOP", mis rääkis puidutööstusest.
    "Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline. Tahame tulevikus nelikanthöövli välja vahetada innovaatilisema vastu ja juurde hankida veel kiiremaid kappsaage. Soovime senise kolme vahetusega töötamise muuta kahe vahetusega töötamiseks, et vähendada öötööst tingitud stressi. Praegu käib tehases töö ööpäev läbi viis päeva nädalas. Võrreldes teiste puiduettevõtetega, oleme tagasihoidlikud, mõni töötab seitse päeva nädalas kolmes vahetuses,“ muigas Lillepalu. "Peame targalt investeerima, et mitte kaotada kasumlikust, samuti peame parandama inimeste töökeskkonda,“ lisas ta.
    OÜ Combilink tegeleb puidu töötlemisega, mille käigus valmib pikijätkatud toorik profiilliistu tootjatele. Põhiline kasutatav materjal on mänd. 2017. aastal moodustas OÜ Combilink müügitulu 10,6 mln eurot (2016. a 5,7 mln eurot). Kogu müügitulust moodustas 88% müük Eestisse (2016. a 95%) ja 12% eksport (2016. a 5%). Aruandeaasta kasum oli 2017. aastal 1,4 mln eurot (2016. a 0,22 mln eurot).
    2018. aastal plaanib ettevõte suurendada müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 10%. Samuti soovitakse tõsta tootmise efektiivsust töötajate parema koolituse ja töökohtade parema korralduse kaudu.
    2018. aasta jooksul on kavas ehitada juurde 3000 ruutmeetrit tootmispinda, mille abil loodetakse suurendada tootmisvõimsust kaks korda. 2018. aasta lõpus on plaanis alustada uue tehnoloogia paigaldusega.
    Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika
    2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.
    Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee
    Kõigi Eesti maakondade ettevõtete edetabelid ilmuvad Äripäeva veebis ära kolmandaks advendiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
BP teenis suure kasumi ning maksab kopsakat dividendi
Suurbritannia naftafirma BP suurendas dividende ning aktsiate tagasioste, samuti suudeti teises kvartalis teenida oodatust rohkem kasumit, mis pani aktsia kiiresti tõusma, vahendab Reuters.
Suurbritannia naftafirma BP suurendas dividende ning aktsiate tagasioste, samuti suudeti teises kvartalis teenida oodatust rohkem kasumit, mis pani aktsia kiiresti tõusma, vahendab Reuters.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
T1 alghind on isegi suurima võlausaldaja arvates liiga kõrge
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.