Äripäeva koostatud Võrumaa parimate ettevõtete edetabeli võitis puidutööstus, mis toodab materjali liistude valmistamiseks ustele, seintele, lagedele ja mööblitööstustele.

- OÜ Combilink juhatuse liige Urmas Lillepalu Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100 auhinnagaalal tunnustust vastu võtmas. Foto: Liis Treimann
Võitja on OÜ Combilink, mille juhatuse liige Urmas Lillepalu rääkis
Äripäeva puidutööstuse raadiosaates, et nende 85% käibe kasvu taga on õigeaegsed investeerimisotsused. Lillepalu möönis, et nende müüginumbrite suurenemise taga on tunda ehitussektori tugevat mõju, kuna ettevõtte toodang lähebki ehitusobjektidele.
"Oleme Combiwood OÜ tütarettevõte, emafirma valmistab meie toodangust värvitud valgeid liiste ustele, seintele ja lagedele,“ rääkis Lillepalu, kellel sõnul müüakse emaettevõttele 40% toodangust, ülejäänu läheb teistele ettevõtetele. Teine suund, mida tootmises arendatakse ja milles oodatakse suuremat edasiminekut, on liimitud komponendid uste ja akende valmistajatele nii Eestis kui ka Skandinaavia riikides.
Combiwood OÜ on Eestis üks suuremaid liistutootjaid, mille üks asutajaid ja omanikke on Virko Lepmets. Märtsis 2017 ostis Combiwood OÜ Norra suuruselt teise liistutootja Barkeviki, mille aastakäive on ca 225 miljonit Norra krooni. Firmal on kolm tootmisüksust ja tarned üle riigi. Aastas ligi 40 miljonit jooksvat meetrit värvitud liiste tootva Combiwoodi huviorbiidis on ka Soome turg.
Kvaliteet määrab kõik
Lillepalu sõnul on ekspordi mahu kasvatamine keeruline ülesanne. Otsustavaks teguriks saab see, kuidas teha parima kvaliteedi ja soodsaima hinnaga tooteid. "Suudame praeguste tingimuste juures hoida tootmises tööl operaatorina rohkem inimesi, kui Skandinaavia ettevõtted seda teevad ja seeläbi tagada toodete parema kvaliteedi. Inimressurssi ei saa me nii naljalt ainult kaamera vastu, mis jälgib puidu kvaliteeti, välja vahetada. Praegu veel parandavad inimesed puidu kvaliteedi selliseks, nagu ostjad nõuavad, ja praagivad defektsed kohad välja, sest kaamera võib teha vigu. Usun, et hiljemalt viie aasta pärast on kaamerad nii palju arenenud, et suudame sorteerijate töö täielikult kaameratele üle anda. Kaamerajärgne sorteerimine on meile suure kuluga töö, kuid sellest omakorda tuleb toote kvaliteet,“ selgitas Lillepalu.
Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline.
Urmas Lillepalu
Combilinki juhatuse liige
Investeeringud andsid hoo
2016. aastal osteti ettevõttesse juurde kappsaag ja sõrmjätkamise masin. Investeeringu suurus oli 850 000 eurot. Selle sammuga suudeti tõsta tootmisvõimsust kaks korda, märkis juht raadiosaates
"Äripäeva TOP", mis rääkis puidutööstusest.
"Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline. Tahame tulevikus nelikanthöövli välja vahetada innovaatilisema vastu ja juurde hankida veel kiiremaid kappsaage. Soovime senise kolme vahetusega töötamise muuta kahe vahetusega töötamiseks, et vähendada öötööst tingitud stressi. Praegu käib tehases töö ööpäev läbi viis päeva nädalas. Võrreldes teiste puiduettevõtetega, oleme tagasihoidlikud, mõni töötab seitse päeva nädalas kolmes vahetuses,“ muigas Lillepalu. "Peame targalt investeerima, et mitte kaotada kasumlikust, samuti peame parandama inimeste töökeskkonda,“ lisas ta.
OÜ Combilink tegeleb puidu töötlemisega, mille käigus valmib pikijätkatud toorik profiilliistu tootjatele. Põhiline kasutatav materjal on mänd. 2017. aastal moodustas OÜ Combilink müügitulu 10,6 mln eurot (2016. a 5,7 mln eurot). Kogu müügitulust moodustas 88% müük Eestisse (2016. a 95%) ja 12% eksport (2016. a 5%). Aruandeaasta kasum oli 2017. aastal 1,4 mln eurot (2016. a 0,22 mln eurot).
2018. aastal plaanib ettevõte suurendada müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 10%. Samuti soovitakse tõsta tootmise efektiivsust töötajate parema koolituse ja töökohtade parema korralduse kaudu.
2018. aasta jooksul on kavas ehitada juurde 3000 ruutmeetrit tootmispinda, mille abil loodetakse suurendada tootmisvõimsust kaks korda. 2018. aasta lõpus on plaanis alustada uue tehnoloogia paigaldusega.
Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika
2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.
Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva
Infopank.eeKõigi Eesti maakondade ettevõtete edetabelid ilmuvad Äripäeva veebis ära kolmandaks advendiks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!