• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrget intresi otsi Leedust

    Dollari kurss tõusis teisipäeval USA turgude avanedes 1,416 Saksa margani (11,33 kroonini), kuid diilerite arvates ähvardab dollarit 1,418 Saksa marga juures kasumivõtmine.
    Enne neljapäeva pole suuremat kursimuutust ette näha, sest sel päeval avaldatakse oktoobri tootjahinnaindeks, mille põhjal tehakse kaugemaid prognoose.
    Tundub, et dollaril ei jätku tõusmiseks jõudu -- ei avaldanud ju Jeltsini tõsine haigestumine ja Iisraeli peaministri Rabini tapmine dollari kursile märkimisväärset mõju. Aasta-paar tagasi oleksid nimetatud poliitilised sündmused vallandanud dollari järsu kursitõusu. Aga võib-olla ei peeta dollarit enam turvaliseks sadamaks, kus ohu korral randuda; selleks on ilmselt saanud Saksa mark ja ?veitsi frank.
    USA aktsiaturg püstitas esmaspäeval rekordi: Dow Jonesi tööstuskeskmine saavutas päeva kestel taseme 4862,78 punkti, aga lõpetas päeva kasumivõtmise tõttu 4814,01 punkti juures. Teisipäeva alustas Dow Jones umbes viiepunktilise langusega 4809ni.
    New Yorgi börs tahab järgmise aasta kolmandast kvartalist sisse viia mitte-USA aktsiate hinna noteerimist rahvusvaluutas. Au osalisteks saaksid NYSE suurima käibega välisaktsiad, näiteks Telefones de Mexico S.A. -- järelikult avaldataks hind peesodes. Raskusi valmistab seejuures nõue, et mitte-USA kompaniid peavad kogu oma finantsarvestuse viima vastavusse USA omaga.
    Soome marga kurss on olnud võrdlemisi väheliikuv, näiteks teisipäeval jäi liikumisvahemikuks 2,659--2,665 krooni, seega ainult 0,6 senti. Helsingi börsi indeks langes teisipäeval 1,4% 1936 punktini. eidi rohkem muutus Rootsi krooni kurss: 1,681--1,696 krooni ehk 1,5 senti. Rootsi kroon lähemas tulevikus Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM) ei ühine. Stockholmi börsi üldindeks muutus vähe, +0,3% 1689 punktini.e Leedu valitsuse võlakirjade keskmine oksjoniintress langes 23,11 protsendini, eelmisel oksjonil oli keskmine intress 24,30%, teatas Leedu Pank.
    Emissioonimaht oli 50 miljonit litti, kommertspangad esitasid ostutaotlusi 91,779 miljoni liti eest, madalaim intress oli 22,14%, kõrgeim 23,49%. Võlakirjade kestus on 10. novembrist 9. veebruarini 1996.
    Tegemist on ju väga soodsa dollariinvesteeringuga, sest liti ja dollari kurss on fikseeritud!
    Teisipäeval olid Venemaa finantsasutused riigipüha tõttu suletud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).