Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrget intresi otsi Leedust

    Dollari kurss tõusis teisipäeval USA turgude avanedes 1,416 Saksa margani (11,33 kroonini), kuid diilerite arvates ähvardab dollarit 1,418 Saksa marga juures kasumivõtmine.
    Enne neljapäeva pole suuremat kursimuutust ette näha, sest sel päeval avaldatakse oktoobri tootjahinnaindeks, mille põhjal tehakse kaugemaid prognoose.
    Tundub, et dollaril ei jätku tõusmiseks jõudu -- ei avaldanud ju Jeltsini tõsine haigestumine ja Iisraeli peaministri Rabini tapmine dollari kursile märkimisväärset mõju. Aasta-paar tagasi oleksid nimetatud poliitilised sündmused vallandanud dollari järsu kursitõusu. Aga võib-olla ei peeta dollarit enam turvaliseks sadamaks, kus ohu korral randuda; selleks on ilmselt saanud Saksa mark ja ?veitsi frank.
    USA aktsiaturg püstitas esmaspäeval rekordi: Dow Jonesi tööstuskeskmine saavutas päeva kestel taseme 4862,78 punkti, aga lõpetas päeva kasumivõtmise tõttu 4814,01 punkti juures. Teisipäeva alustas Dow Jones umbes viiepunktilise langusega 4809ni.
    New Yorgi börs tahab järgmise aasta kolmandast kvartalist sisse viia mitte-USA aktsiate hinna noteerimist rahvusvaluutas. Au osalisteks saaksid NYSE suurima käibega välisaktsiad, näiteks Telefones de Mexico S.A. -- järelikult avaldataks hind peesodes. Raskusi valmistab seejuures nõue, et mitte-USA kompaniid peavad kogu oma finantsarvestuse viima vastavusse USA omaga.
    Soome marga kurss on olnud võrdlemisi väheliikuv, näiteks teisipäeval jäi liikumisvahemikuks 2,659--2,665 krooni, seega ainult 0,6 senti. Helsingi börsi indeks langes teisipäeval 1,4% 1936 punktini. eidi rohkem muutus Rootsi krooni kurss: 1,681--1,696 krooni ehk 1,5 senti. Rootsi kroon lähemas tulevikus Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM) ei ühine. Stockholmi börsi üldindeks muutus vähe, +0,3% 1689 punktini.e Leedu valitsuse võlakirjade keskmine oksjoniintress langes 23,11 protsendini, eelmisel oksjonil oli keskmine intress 24,30%, teatas Leedu Pank.
    Emissioonimaht oli 50 miljonit litti, kommertspangad esitasid ostutaotlusi 91,779 miljoni liti eest, madalaim intress oli 22,14%, kõrgeim 23,49%. Võlakirjade kestus on 10. novembrist 9. veebruarini 1996.
    Tegemist on ju väga soodsa dollariinvesteeringuga, sest liti ja dollari kurss on fikseeritud!
    Teisipäeval olid Venemaa finantsasutused riigipüha tõttu suletud.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.