Loomisel on ühine andmebaas

Kliendi tõsisemaks mureks on ülevaate puudumine võimalustest, kuhu kaupa pakkuda ja kust seda leida. Olukord meenutab nelja aasta tagust valuutavahetust, mis esialgu toimus tänavatel, siis putkades ning nüüd soliidse-tes pankades.

Süsteemsuse poole pürgib ka kinnisvaraturg. EKFL loob norme, mille alusel toimiks ühine andmebaas. Praegu vahetatakse SRV Kinnisvara tegevdirektori Alvar Ildi sõnutsi liidu liikmesfirmade vahel infot vastavalt vajadusele, ühist andmebaasi veel ei ole.

Kinnisvarafirma Varp ASi juhatuse esimees Aivar Haav lisab, et liidu liikmete vaheline andmeside levib e-mailidega, ent päeva, mil saab loodud korralik andmebaas, ei oska ta prognoosida.

Üle-eestilise telekommunikatsiooni võrkudest kättesaadava andmebaasi loomine läheks Haava sõnutsi maksma 1 200 000 krooni ning aasta hoolduskulud ulatuksid 600 000 kroonini. Andmebaas peaks sisaldama nii EKFLi liikmesfirmade kui ka teiste büroode andmeid. Soomes, kus on olemas mitmed andmebaasid, omab suurim 40% infost. «Kuna Eesti kinnisvaraturg on nii väikese käibega, on kogu kinnisvarast käibes vaid 5%,» ei näe Haav rahalisi võimalusi andmebaasi loomiseks, kuigi tehniliselt võiks selle käivitada kuuga. Kinnisvaraturu käibe kasvu seostab Haav maa käibesse minekuga.

Liidu infotöögrupp töötab praegu välja tunnuseid, mida andmebaasi lülitatav objekt peab omama. Tehingust saadav tulu jagataks objekti müüki pannud ja vara müünud firma vahel.

Lääneriikides on kasutusel tavaliselt enam kui üks üleriigiline kinnisvarainfoandmebaas. Näiteks Soome suurim kinnisvara andmebaas omab 40% informatsioonist.

Ostjat kaitseks seaduses kehtestatud adekvaatse info nõue. Kui ta päev pärast maja ostu avastaks, et must vesi ei lähe alla ja elektrijuhtmed põlevad maha, lasuks müüjal, kes on vigu varjanud, hüvituskohustus. Ildi sõnutsi on paljud ettetulevad pettused ka tahtmatud, tingitud sellest, et müüja, kes on omandireformi käigus vara tagasi saanud, lihtsalt ei tunne seda tehniliselt. Kavandatavasse andmebaasi peaks maakler, kes objekti müüki paneb, esitama kontrollitud komplekti andmeid elektrivõimsuse, ruutmeetrite arvu, kanalisatsiooni jm kohta.

Täna on veel tüüpiline, et 20 firma maaklerid pakuvad müügiks üht ja sama objekti, omamata tegelikult müügivolitust. Ettepanekud, mida EKFL välja töötab, ei lubaks maakleril, kel puudub konkreetse objekti müügivolitus, nimetada end müüjaks. «Nad lihtsalt omavad infot müügiks pakutava objekti kohta. Enamik maakleritest töötab praegu kui reklaamiagendid ja nii tulekski neid nimetada,» märgib S & B Kinnisvara ASi juhatuse esimees Indrek Saul, kelle sõnutsi loodav seadus sätestab ka nõude väljastatava informatsiooni täpsusele.

Praegu ei ole Sauli sõnutsi harvad juhtumid, kus väliseestlased pöörduvad liidu poole: «Kuulge, mis teil siin toimub? Tosin firmat müüb üht ja sama korterit ja kõik tahavad minuga käsirahalepingut sõlmida, kellele ma siis maksma pean?»

Soomes on seadusega sätestatud, et kinnisvara saab müüja ainult omanik või tema volitatud esindaja. Olukord, kus üht objekti müüb mitu isikut, ei ole normaalne.

Liit tahab päästa ka maaklerid peksupoisi staatusest. Ainuesinduslepingut, mis annaks maaklerile garantii, et ta töö tasutud saab, ei ole vara müüjad-ostjad reeglina nõus sõlmima. Üksikutel firmadel, näiteks Tartu kinnisvarafirmal Eravara, on lepingus sees punkt, mis keelab kliendil pakkuda oma maja või korterit müügiks ka teistesse büroodesse ning kohustab klienti maksma trahvi 1000 krooni, kui ta vormistab ostu-müügilepingu omal käel või teise kinnisvarabüroo kaudu. Eravara sekretär Silja Oras nendib, et lepingupunkt ei takista klientidel pöördumist teistesse firmadesse, kuid on pannud nii mõnedki trahvisummat tasuma.

«Nõuda kliendilt ainuesinduslepingu sõlmimist ei õnnestu,» on Saul kindel, «firmad, kes seda teeksid, jääksid tööta.» Sauli seisukohta kinnitab SRV Kinnisvara tegevdirektor Alvar Ild. Loodav seadus peaks olukorda reguleerima. Nii ostja kui müüja peaksid palkama oma maakleri.

Kinnisvaraturgu korrastava seadustiku koostamiseks kulub Sauli hinnangul vähemalt pool aastat, kuid korda hakkab looma juba ka sellel aastal valmiv maaklerite aukoodeks, mille vastu eksimusi hakkab arutama liidu aukohus, kuni seda ei ole, täidab rolli liidu juhatus. Kinnisvaraturu korrastamise kiirusesse Ild ei usu: «On liigne optimism arvata, et tarbijakaitse toimiks poole aasta pärast. Enne kui ei lahendata maareformi aluste küsimusi, ei tasu lootusi hellitada.»