«See üleandmine oli tehtud ilma minu teadmata,» ütles Vähi eile valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et vestles sel teemal uue majandusministri Andres Lipstokiga ja palus tal asjaolusid selgitada ning vajaduse korral käskkiri peatada või tühistada.

Majandusministeeriumi keemiavaldusgrupi juhataja ja Eesti Põlevkivi haldusnõukogu liikme Eke Roo sõnul ei leidnud Lipstok ühtegi põhjust, miks peaks käskkirja peatama või tühistama. «Tänaseni pole minuni jõudnud ühtegi korraldust, et ma peaksin midagi muud ette võtma,» rääkis Roo.

Roo kinnitas, et praegu käib Aidu Kivi loomine ja firmale Aidu karjääri üleandmine. Aidu Kivi aktsiatest hakkab 70% kuuluma RASile Kiviter ja 30% RASile Kunda Tehased.

Eesti Põlevkivi peadirektori Väino Viilupi sõnul käivad praegu läbirääkimised käskkirja muutmise asjus. «Nii ei saa asi jääda, sest see oleks suurim häbematus maailmas. Eesti Põlevkivi ehitab karjääri, kulutab selleks sadu miljoneid, et Eesti rahvast odava elektriga toita, nemad võtavad aga karjääri ära ja Eesti rahvas hakaku nüüd maksma kõrget hinda,» põhjendas Viilup Eesti Põlevkivi vastuseisu Aidu karjääri haldaja muutmisele. RE Eesti Energia tarbib 85% Eesti Põlevkivi toodangust.

«Ma olen kindel, et see käskkiri muudetakse ära,» lisas Viilup.

Eesti Põlevkivi haldusnõukogu liige ja RE Eesti Energia haldusnõukogu esimees Arvo Niitenberg rääkis, et kuna Aidu karjääris kaevandatav põlevkivi on Eesti odavaim, siis tähendab põlevkivikarjääri eraldamine elektri hinna tõusu.

Ta lisas, et selle otsuse põhjal jääb tunne, et elektritootjad subsideerivad õlitootmist.

Eke Roo ei uskunud, et Aidu karjääri eraldamine kiirendab elektrienergia hinna tõusu. «Ma ei näe selleks ühtegi põhjust, sest meie arvestuste järgi tuleb tehnoloogia täiustamiseks Aidu karjääri investeerida üle 200 miljoni krooni ja kui me võtame Eesti Põlevkivilt ära investeerimiskohustuse, siis on tal võib-olla teiste karjääridega lihtsam hakkama saada,» oli Roo seisukoht.

Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse ütles, et kui uus haldaja paneb Aidu karjääri hästi tööle, siis võib Eesti Energia hakata ka sealt põlevkivi ostma. Ta lisas, et Eesti Energia ei näe Aidu karjääri eraldamises enda jaoks otsest katastroofi.

Juba paar aastat on diskuteeritud põlevkivikaevanduste või karjääride Eesti Põlevkivist eraldamise ja nende Eesti Energiaga liitmise üle. Lehtse hinnangul võiks üks karjäär olla Eesti elektrijaamal ja teine Balti elektrijaamal.

«Kindlasti tuleks enne kindlaks määrata, kuidas hakkab toimuma põlevkivi hinna reguleerimine,» lisas Lehtse.