Tallinna Pank alustas oma hoone ehitust

Roosikrantsi 2a krundil alustas Lugna sõnul Normanni Linnagrupp möödunud nädalal ehituse ettevalmistustöid, trasside ehitajate konkurss on juba välja kuulutatud. Hoone peaks valmima 1997. aasta sügisel.

Eelkõige tõstetakse ümber praegu krundi alla jäävad kaabli- ja veetrassid ning hoonesse tuuakse mõnesaja meetri kauguselt Roosikrantsi tänava lõpus asuvast alajaamast elektrikaabel, rääkis Lugna. Neid töid finantseerib PT Investeeringud, tööde maksumus on 500 000 kuni miljon krooni. Praegu krundi all olevad trassid viiakse autoteele lähemale. Ümber ehitatakse ka jalakäijate tunneli ots.

«1. aprillil peab jalakäijate tunnel olema avatud. See tähendab, et selleks ajaks peab olema valmis hoone kolm korrust,» rääkis Lugna.

Kuna ehituse 130 miljoni kroonist eelarvet pole PT Investeeringute juhatus veel kinnitanud ega Tallinna Pank sellele heakskiitu andnud, ei soovinud Lugna eelarvet täpsemalt kommenteerida.

Projekti arhitektuuriline lahendus valmis Rootsi firmas FFNS Arkitekter, eriprojektid tegi Soome firma Olof Grandlund OY, konstruktor on AS Neoprojekt.

Lugna sõnul jääb sisekujundajate teha umbes 30--40% kujundusest, ülejäänu teevad arhitektid. «Tavaliselt on harjutud sellega, et sisekujundajad on ruumide kujundamisel põhilised, kuid mujal maailmas on levinud, et arhitektid teevad ruumikujunduse umbes 60% ulatuses. Sisekujundajate teha jäävad vaid täiendused ja värvivalik,» rääkis Lugna.

Lugna sõnul on ehituse töö korraldatud projektijuhtimismeetodil. Projektijuht on Normanni Linnagrupp, mis loodi projekti teostamiseks ja on aktsiaseltside FCM ja Eke Merko ühisfirma. FCM on projektijuhtimisfirma, kes ehitab objekte alltöövõtu korras, Eke Merko on tavapärane ehitusfirma. Firmad on teinud koostööd ka Hansapanga hoone ehitusel.

Normanni Linnagrupi juhatuse liikme ja FCMi juhatuse esimehe Tiit Kuuli sõnul tehakse kõik ehitustööd vähempakkumisega alltöövõtu korras, peatöövõtjat pole. Alltöövõtjaid ja materjalide tarnijaid võib Kuuli hinnangul olla kokku 30--50.

Kuuli sõnul loobus tellija peatöövõtjast aja kokkuhoiu mõttes. Selline meetod võimaldab alustada ehitustöödega enne projektdokumentatsiooni lõplikku valmimist. «Projektijuhtimismeetodil saab tellija ka täpsema ülevaate ehituse osade kulutustest,» selgitas Kuuli tellija valikut.

Lugna sõnul plaanitakse vundamendi ehitust alustada veel enne jõule. Valmiva hoone 9300 ruutmeetrist kasulikust pinnast antakse 70 protsenti rendile Tallinna Pangale, ülejäänu renditakse välja büroopindadeks.