• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu autoostjate eelistused ei erine oluliselt Eesti autoostjate omadest

    Eesti kaugeltki mitte täiuslikku autostatistikat võib kiruda, kuid lõunanaabritega võrreldes ollakse Eestis mitu sammu ees. Kui Eesti autoregistrikeskusele ei valmista mingit probleemi lasta arvutist välja näiteks jooksval aastal registreeritud autode ülevaade nende valmistamisaastate lõikes (iseasi, kui täpsed need arvud on), siis nii Läti päevalehe Diena autotoimetaja Normunds Avotin? kui Leedu autoajalehe Auto Savaité peatoimetaja Algirdas Skrebi?kis laiutavad seda nähes vaid käsi -- hea, kui õnnestub saada üldine registriseis markide lõikes. Taas üks asi, mis meil parem kui naabritel!
    Läti autoturust andsime põgusa ülevaate 1. septembri Äripäevas. Nüüd on Leedu kord.
    Leedus kehtiv kord autode registreerimisel sarnaneb kunagise NSV Liidu aegse autoinspektsiooniga -- autode üle peab arvestust politsei. Eesti autoregistrikeskus kuulub teatavasti teede- ja sideministri haldusalasse.
    Suuri erinevusi Eesti ja Leedu autoregistris ei ole. Mõlemas riigis juhivad «vanast rasvast» Vene autod -- Lada ja Moskvit?. Iseküsimus, kui palju nendest autodest liikluses osaleb, kui palju aga aianurkades vedeleb.
    Uskudes leedulaste statistikat, on tähelepanuväärne, et Vene autode arv sealmail on viimastel aastatel drastiliselt vähenenud. Kui aprillis 1994 oli Leedus arvel 328 496 Ladat, siis tänavu mais oli see arv vaid 207 980. Moskvit?ide arv on samal perioodil langenud 107 161st kuni 69 962ni.
    Eesti statistika kohaselt on nii Lada kui Moskvit?i lahtris arvud samal perioodil hoopiski pidevalt suurenenud -- 1994. aasta 28. märtsi seis fikseeris 107 892 Ladat, nüüd oktoobri alguses oli see arv juba 121 700.
    Ehkki Ladade müük läheb Eestis päris hästi ja praegugi registreeritakse Eestis Ladasid rohkem kui enamikku lääne automarke, ei ole siiski võimalik, et 1,5 aasta jooksul oleks lisandunud ligi 14 000 autot. Pigem on tegu arvepidamise täpsemaks muutumisega, mistõttu ARK arvutisse on jõudnud ka seni perfokaartidel märgitud autod.
    Eestis järgnevad Ladale ja Moskvit?ile Ford, Opel, ZAZ ja Volkswagen, Leedus Opel, Audi, Ford ja Volkswagen. Suuri ootamatusi leedulaste tabelis ei ole, tundub, et sealsed eelistused on enam-vähem samad, mis Eestiski.
    Millegipärast ei hakka leedulaste tabelis silma «sapakaid» -- kas leedukad ei pea neid enam autodeks või on need tõesti kõik ida suunas ära viidud?
    Eksootilistest automarkidest on Leedu registris esindatud üks Lotus, mis on registrisse kantud kas eelmise aasta lõpus või tänavuse alguses (mis aasta mudel, leedulaste tabelist ei selgu). Jaguare on 21, Lexuseid 3, Porschesid 129, Tatraid 4, Trabante 191.
    Eesti analoogses tabelis pälvib tähelepanu üks 1985. aastal toodetud Ferrari. Jaguare on Eesti autoregistrikeskuses 1. oktoobri seisuga arvel 68, Porschesid 99.
    Paraku ei saa Eesti haruldasemate automarkide kohta siiski täit selgust, kuna 21 115 autot (5,6% kogu andmebaasist) mahub mõiste «muud margid» alla. Olukord on siiski tunduvalt paremaks muutunud, sest selle ebamäärase kategooria osakaal on pidevalt vähenenud (1,5 aastat tagasi hõlmas see veel tervelt 11,1%).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.