12. november 1995
Jaga lugu:

Haraline palgafond

Peagi hakkab Ojasalu maksudest kõrvalehiilijatele lööma hingekella

Aktsionärid eelistavad palga asemel saada dividende, millelt ei kärbita 33% sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu, töövõtjad aga näiteks lennupileteid Ameerikasse, raha ööbimiskuludeks ja 500 krooni päevaraha. Kui komandeeringukulud ülepaisutatult suured ei ole, siis tõenäoliselt maksuametnik ei avastagi, et tegemist ei olnud ametireisiga. Maksuameti kohtuprotsess kütusefirma Alexela vastu, kes firma juhtkonna puhkusereisid oli kandnud komandeeringukuludesse, ei tekitanud veel hirmupaanikat.

Palga asemel võib firma tasuda mobiiltelefoni arveid, korteri ehk lihtsalt ruumi üüri, bensiini ja purjuspäi vastu puud sõidetud auto remondikulusid jne. Kõik need summad võib kanda kontori või firma üldkuludesse.

«Vasaku tasku» rahaga saab töötajale maksuvaba palkagi maksta. Selle hankimiseks on tulus müüa tähtsat juttu ehk konsultatsioone. Ilmselt on klient nõus loobuma 10 000kroonisest t?ekist, kui vabaneb sel viisil käibemaksu tasumisest. Võimalusi maksudest mööda hiilida on sadu ning kui pidevalt ei avastataks uusi võimalusi, võiks inimesi süüdistada mõttelaiskuses.

Eesti maksuametnikud nimetavad mõtteerksust ürgsuseks. «Kui inimene soovib elada tsiviliseeritud ühiskonnas ja mitte sotsiaalses darvinismis, siis tähendavad maksud investeeringut heaollu,» usub Ojasalu, keda ei huvita, kas maksumaksjad oma raha kulutamisega ka rahul on. Oluline on, et ettevõtte tulumaks ei alaneks: «Muidu vaataks Euroopa meid kui maksuparadiisi. Majandusalast koostööd sellise riigiga ei peeta heaks.»

Küsimusele, kas madalamad maksud ei aitaks kaasa nende paremale laekumisele, vastab Ojasalu jaatavalt: «Teoreetiline arvestus näitab, et kõiki makse, mille maksumäär on null, makstakse sajaprotsendiliselt.»

Eelmisel aastal jäi Ojasalu hinnangul riigile laekumata 1,5--2 miljardit, kui arvestada, et laekumata osa moodustas üle 8miljardilisest eelarvest 20--25%.

«Esitatakse tuludeklaratsioonid, ent maksud jäetakse tasumata,» alustab Ojasalu levinumate maksudest kõrvalehiilimiste loetelu. Paljud lihtsalt ei esita aruandeid ega dokumenteeri tulusaid majandustehinguid. Näiteks lootes, et maksuametnik ei hakka kontrollima aasta jooksul müüdud reklaamipinda ajalehes. Näitamaks kulusid tegelikust suuremana, võltsitakse dokumente, näidatakse eksporti tegelikust suuremana jne.

Äärmiselt raske on Ojasalu sõnul kontrollida palgafonde: «Kui tööandja ja töövõtja närvid alt ei vea ja mõlemad kokkulepet peavad, on «mustalt» makstud palga avastamine peaaegu võimatu.» Olukorra parandamiseks töötab maksuamet välja kaht metoodikat.

«Tänagi tuli üks neljaleheküljeline kiri,» teavitab Ojasalu välisinfo abist. Kuigi temagi sõprade seas on ebaausaid ettevõtjaid, ei pea ta isikliku informatsiooni kasutamist eetiliseks: «Sõbrad räägivad ikka huvitavaid lugusid, aga seda infot ma ei kasuta. Oleks ju alatu, kui ma nagu nuhk ringi käiks.» Lisaks arendab maksuamet kaudse kontrolli metoodikat, mida saab rakendada, kui töövõtja tuludeklaratsioon erineb oluliselt tema elustandardist.

Hääbumist kuulutab maksuameti ?eff ka maksuvabadele firmadele, kuna hoolimata registreerimiskohast kuulub nende Eestis saadud tulu maksustamisele. Ojasalu usub, et maksuvabade firmade abi maksude seisukohalt on ületähtsustatud.

Maksuameti poolt valitsusse kooskõlastusringile saadetud maksukorraldusseaduse muudatused ja maksupoliitika komisjoni parandusettepanekud tulumaksuseadusse peaksid veelgi vähendama maksuvabade firmade mõju tulude äraviimisel Eesti firmadest.

Viidates Alexela ja Primexi sissekukkumistele, kaitse- ja majanduspolitsei arengule, usub TTÜ arvutustehnika- ja informaatikaharidusega maksuameti peadirektor, et paari aasta pärast on firmajuhtidel karistamatuse tunne kadunud. Ta on veendunud, et pangad, vaadates küll äärmiselt otstarbekalt seadustele, ei astu juba praegu üle piiri.

Ojasalu peab vajalikuks maksukorraldusseaduse ümberkirjutamist maksukorralduskoodeksiks, mis annaks maksuametnikele täpsed ettekirjutused, kuidas ja millal infot koguda, kuidas määrata trahve ja karistusi ning kuidas pidada vaidlusi. Praegune maksukorraldusseadus on üldfraseoloogiline, jättes paljude võimaluste kõrval maksuametnikule ka vaba voli asjade interpreteerimiseks. «Kindel protseduuriline vorm oleks ka maksumaksjale parem, kuna ta ei saa praegu seaduse läbilugenuna midagi aru,» lisab Ojasalu.

Kõige efektiivsemaks peab ta Taani maksuametit, mille inforegistrid lubavad aasta algul saata inimestele kontrollimiseks juba täidetud tuludeklaratsioonid, kuhu vaid 10--15% juhtudest tehakse parandusi. «Tulude deklareerimine toimub vaid kontrolli mõttes, uut infot see Taani maksuametile ei anna.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas