• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeering maksuvabaks?

    Väikeettevõttel ei jätku stardikapitali. Riik peab stimuleerima omanikutulu rekapitaliseerimist. EVEA on alati toetanud põhimõtet, et väikeettevõtja investeeringud peaksid saama ühiskonnalt tunnustuse. Riigil on vist kõige lihtsam seda teha maksusoodustuste kaudu. Et ettevõtja kasutaks oma tulu reinvesteerimiseks, peaks riik tulu tunnistama ning tegema tulumaksusoodustusi kasvõi dividendide osas, mis reinvesteeritakse põhivahenditesse.
    Riik praegu ettevõtjat ei toeta. Suurettevõtja on väikeettevõtjaga pandud õiguslikult samale pulgale, kuigi üle 90% Eesti ettevõtlusest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus.
    Investeeringud olid Eestis tulumaksuvabad mõni aeg tagasi. Kindlasti võiks selle uuesti sätestada, kuid eelnevalt peab veidi rehkendama. Millegipärast on see idee olnud poliitikutele siiamaani vastuvõetamatu. Üks on selge, Eestis oleks see väga vajalik sel lihtsal põhjusel, et meil on nii tootmise kui ehitamise efektiivsus suhteliselt madal. Kui seda oluliselt tõsta, jääks hulk kodanikke tööst vabaks. Kodanikud tuleks tööle rakendada, aga häda on selles, et tänapäeval läheb uue töökoha loomine maksma 100 000 kuni 150 000 krooni.
    Ettevõtted tulumaksust vabastada -- selles on loogika, kuna maksustatud peaks olema siiski tarbimine.
    Sellele küsimusele joonelt vastata on ehk ohtlik. Ma leian, et praegune tulumaksuseadus justkui püüab investeerimist soosida amortisatsiooninormide kaudu. Ideena on investeeringute vabastamine tulumaksust igal juhul väga hea, küsimus on ainult selles, kuidas panna seadus toimima, et see, kes peab kasu saama, selle ka kätte saab, ja teisest küljest, et seda õigust ei hakataks kuritarvitama. Siis jääb riigil raha saamata ja mõne aja pärast riputatakse makse jälle juurde. Investeerimise maksuvabastuse puhul on suurim probleem seega, kuidas ta praktiliselt tööle saada. Mina küll ei julge kindlalt väita, kuidas süsteem peaks tööle hakkama.
    Sõltub sellest, kuidas mak-susoodustust bilansis kajastada. Ideed peab vaatama koos amortisatsiooniga. Kui jääb kehtima praegune amortisatsiooninormistik, 40%, siis minu meelest lisasoodustusi oluliselt vaja ei ole. Ettevõte, kes tahab investeerida, saab amortisatsiooninormide seadmise teel seda niikuinii teha. Võib tekkida oht, et kogu kasum läheb investeerimise peale, mistõttu oleneb, millist poliitilist eesmärki tähtsaks pidada.
    Tulumaksu täielikust kaotamisest rääkides tuleb aru saada, et kui tahetakse Euroopaga koostööd teha, peab arvestama sealseid tulumaksumäärasid. Eesti ei saa väga palju madalamate maksumääradega esineda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).