Anu Brümmel koondab Eestis tegutsevad reklaamibürood liitu

Anu Brümmel on tegutsenud reklaamiagentuuri juhina ligi viis aastat. Praegu kuulub talle osalus aktsiaseltsis EMOR ja investeerimisfirmas Haugas.

Oma sõnade kohaselt paelus reklaamiala teda juba sel ajal, kui ta õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust. Alates teisest kursusest puudutasid kõik tema kursusetööd reklaami. «Tol ajal (kaheksakümnendate aastate keskel -- toim) oli see väga paeluv teema, kuna reklaami mõiste oli Eestis veel tundmatu,» põhjendab Brümmel oma huvi. «Reklaam jagati teooria järgi kahte kategooriasse -- kapitalistlik reklaam, mis propageeris kaupa, ja sotsialistlik reklaam, mis näitas kauba tootmisprotsessi.»

1991. aastal asutas Brümmel oma reklaamifirma AB & Studio, mille osanike hulka kuulusid lisaks temale veel AS EMOR, AS BFD ja Olavi Tõnisson. 1992. aastal müüsid kolm ülejäänud osanikku osa oma aktsiaid tagasi AB & Studiole. Aktsiakapitali laiendamise kaudu sai 40% firma aktsiate omanikuks Taucher-Yhtiöt Oy. «Pärast seda olime esimene rahvusvahelise kapitaliga reklaamifirma Baltimaades,» märgib Brümmel.

Anu Brümmel kinnitab, et tänase seisuga pole reklaamifirmade liitu veel loodud. «See on alles üritus, mis ei pruugi lähemal ajal kuhugi viia,» märgib ta.

Juba paar aastat on käinud koos reklaamifirmade ümarlauaklubi, kus agentuuride juhid on üritanud arutada ja kooskõlastada reklaamiturul toimuvat. Kuna klubi töösse ei ole kaasatud kõik arvestatavad agentuurid ning kooskäivate isikute vaated erinevad üksteisest olulisel määral, on see töö jäänud seni tagasihoidlikule tasemele.

«Reklaamiagentuuride juhid on kõik märkimisväärsed ja samal ajal väga edevad isiksused,» iseloomustab Brümmel oma kolleege. Taolise rühma juhtimine on raske ega saa Brümmeli sõnul õnnestuda enne, kui agentuuride juhid pole valmis leppima kokku ühistes mängureeglites.

«Praegu ei oska ma küll öelda, millal reklaamifirmade liit sünnib,» sõnab Brümmel. «Minu jaoks on hetkel oluline see, et ma saaksin need inimesed ühe laua taha kokku ja panna nad üksteisega rääkima.»

Selles, et reklaamifirmade liitu on vaja, Brümmel ei kahtle. Tema sõnul peaks see olema organisatsioon, mis kooskõlastab agentuuride seisukohad, kaitseb ühiseid huvisid ja määrab kindlaks nn hea tava mängureeglid.

Brümmel on seisukohal, et Eestis oleks õige aeg hakata looma senisest erineva struktuuriga reklaamifirmat. «See oleks agentuur, mis valdaks turgu, reklaami ja turunduskommunikatsiooni,» selgitab ta. «Kogu maailmas on reklaamist saamas kommunikatsiooniprotsess.»

Turunduskonsultandina töötav Brümmel on arvamusel, et reklaami tegemisel on kaine arvestus olulisem kui loovus. «Eesti reklaamifirmade hulgas on esikohal emotsionaalsus -- vaata, kui ilusa reklaami me tegime!» lausub ta. «See lähenemine on vale. Inimene, kes reklaami vaatab, peab hüüdma «kui hea toode, ma tahan seda!»,» põhjendab Brümmel oma seisukohta. Inimene, kes jääb vaatama reklaami selle kunstilise taseme pärast, unustab toote. «Need, kes teevad reklaami kunsti nimel, võivad ennast eksponeerida kunstinäitusel,» soovitab Brümmel. «Viie aastaga olen reklaamialal õppinud väga palju ning saanud teada, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed,» tunnistab Brümmel. «Ma olen idealist ja mõneski mõttes ajast ees, kuid usun, et selline reklaamikäsitlus nagu minul Eestis veel sünnib.»