Katariina kai rendileping ootab ministeeriumi luba

Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuva Katariina kai rentniku leidmiseks kuulutas Eesti kaitseliidu fond välja rendikonkursi. Sadamateenustega tegelev Inglise firma Baltic Forest Lines Ltd (BFL) sõlmis Katariina kai rendilevõtu lepingu kaitseliidu fondiga ASi Üürimisteenused kaudu. Üürimisteenuste ja kaitseliidu fondi vahelise lepingu garantiiks soovisid inglased ka kaitseministeeriumi kinnitust. Kaitseministeeriumi kantsler aga keeldub allkirja andmast.

BFLi esindava vandeadvokaadi vanemabi Maria Mägi sõnul oli ministeerium konkursi tulemuste kinnitamise ajal nõus BFLi pakutud tingimustega. «Kaitseministeeriumilt allkirja küsima minnes kinnitas kantsler, et rendilepingu tingimusi ei muudeta ja sellest põhimõttest on lähtutud siiani,» imestas Mägi, et seni pole allkirja saadud.

BFLi lepingu tingimustes oli Katariina kai rendi suuruseks kinnitatud 162 000 krooni kuus. Paar esimest aastat on see veelgi väiksem. Renditava maa pindala on 13,2 hektarit. Objekt soovitakse rendile võtta 40 aastaks ja investeeringuid on lubatud teha 35 miljoni krooni ulatuses.

«Kui jutt käib puidu- ja konteinersadama ehitusest, on tulevased rentnikud unustanud kolme miljoni dollarilisele investeeringute lubadusele nulli kirjutamata. Tõenäoliselt peaks sedagi arvu veel kahe, kolme või viiega korrutama,» kommenteeris sadama ehitamiseks inglaste poolt teha lubatud investeeringute suurust Robert Lepikson. Tema allkirja on inglased oodanud juba kaks nädalat.

BFLi koostatud rendilepingu teksti kohaselt tuleb rendilepingu lõppemise korral kaitseministeeriumil kompenseerida kõik rentniku tehtud kulutused, mis ületavad 35 miljoni krooni suuruse investeeringute kohustuse.

Lepiksoni sõnul ei vasta väike investeeringute kohustus madalale rendihinnale ja pikale rendiajale.

35 miljonit krooni ei ole Maria Mägi väitel sadama valmimiseks mõeldud summa. «Seda ei saa käsitleda nii, et sadam ehitataksegi 35 miljoni eest valmis,» lausus Mägi. Ta lisas, et tegelik sadama ehituseks vajaminev summa selgub uuringute ja majanduslike kavade tulemusena, mida aga enne lepingule allakirjutamist avalikustada ei saa.

Robert Lepiksoni sõnul pole rendilepingu tingimused ainuke põhjus, miks ta lepingule alla ei kirjuta.

Tema sõnul ei võimalda Sitsi tänava transpordisõlm sadamale vajaliku transpordi- ja kaubakoguse läbilaskmist. «Samas oleks meie poolt ebaaus, kui me annaksime rendile objekti, teades, et nad seal midagi teha ei saa,» lisas Lepikson.

«Peaksime esitama kaitseministeeriumile ülevaate transpordivoogudest, mis rendiaja jooksul hakkavad liikuma,» lausus Maria Mägi.

Tema sõnul ei ole tegemist mitte kaitseministeeriumi, vaid Tallinna linnavalitsuse haldusalasse kuuluva probleemiga. BFL on valmis pidama läbirääkimisi linnavalitsusega teede parendamise osas, lisas Mägi.

ASi Üürimisteenused tegevdirektor ja ainuomanik Marek Kerna saab Katariina kai rendilepingu kohaselt sooritatud tegude ja toimingute eest seitse protsenti renditulust.

Katariina kai rendilepingust saab AS Üürimisteenused 136 000 krooni kasu aastas ja objekt tahetakse rendile võtta 40 aastaks. Kokku on tulu suurus 5,4 miljonit krooni. Katariina kai rendileping pole ainuke, mille firma on sõlminud kaitseliidu fondi volitusega.

Kaitseliidu fondi direktori Ants Pertelsoni sõnul volitas ASi Üürimisteenused rendilepinguid sõlmima fondi endine direktor Andres Rekker. Ta lisas, et kaitseministeeriumil on võimalus soovi korral rendilepingud üles öelda. «Ma poleks uskunud, et nii lihtsa äri teel, rentides riigi vara, saab erafirmas rikkaks,» rääkis kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson.

Marek Kerna sõnul algas ASi Üürimisteenused koostöö kaitseliidu fondiga 1993. aastal. Mis põhjusel valis fond oma kinnisvaratehinguid sooritama just ASi Üürimisteenused, ei osanud Kerna öelda.

Kerna sõnul tema firma kasumit peaaegu ei saa. Firma möödunud aasta käivet ei osanud ta aga öelda.