Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katariina kai rendileping ootab ministeeriumi luba

    Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuva Katariina kai rentniku leidmiseks kuulutas Eesti kaitseliidu fond välja rendikonkursi. Sadamateenustega tegelev Inglise firma Baltic Forest Lines Ltd (BFL) sõlmis Katariina kai rendilevõtu lepingu kaitseliidu fondiga ASi Üürimisteenused kaudu. Üürimisteenuste ja kaitseliidu fondi vahelise lepingu garantiiks soovisid inglased ka kaitseministeeriumi kinnitust. Kaitseministeeriumi kantsler aga keeldub allkirja andmast.
    BFLi esindava vandeadvokaadi vanemabi Maria Mägi sõnul oli ministeerium konkursi tulemuste kinnitamise ajal nõus BFLi pakutud tingimustega. «Kaitseministeeriumilt allkirja küsima minnes kinnitas kantsler, et rendilepingu tingimusi ei muudeta ja sellest põhimõttest on lähtutud siiani,» imestas Mägi, et seni pole allkirja saadud.
    BFLi lepingu tingimustes oli Katariina kai rendi suuruseks kinnitatud 162 000 krooni kuus. Paar esimest aastat on see veelgi väiksem. Renditava maa pindala on 13,2 hektarit. Objekt soovitakse rendile võtta 40 aastaks ja investeeringuid on lubatud teha 35 miljoni krooni ulatuses.
    «Kui jutt käib puidu- ja konteinersadama ehitusest, on tulevased rentnikud unustanud kolme miljoni dollarilisele investeeringute lubadusele nulli kirjutamata. Tõenäoliselt peaks sedagi arvu veel kahe, kolme või viiega korrutama,» kommenteeris sadama ehitamiseks inglaste poolt teha lubatud investeeringute suurust Robert Lepikson. Tema allkirja on inglased oodanud juba kaks nädalat.
    BFLi koostatud rendilepingu teksti kohaselt tuleb rendilepingu lõppemise korral kaitseministeeriumil kompenseerida kõik rentniku tehtud kulutused, mis ületavad 35 miljoni krooni suuruse investeeringute kohustuse.
    Lepiksoni sõnul ei vasta väike investeeringute kohustus madalale rendihinnale ja pikale rendiajale.
    35 miljonit krooni ei ole Maria Mägi väitel sadama valmimiseks mõeldud summa. «Seda ei saa käsitleda nii, et sadam ehitataksegi 35 miljoni eest valmis,» lausus Mägi. Ta lisas, et tegelik sadama ehituseks vajaminev summa selgub uuringute ja majanduslike kavade tulemusena, mida aga enne lepingule allakirjutamist avalikustada ei saa.
    Robert Lepiksoni sõnul pole rendilepingu tingimused ainuke põhjus, miks ta lepingule alla ei kirjuta.
    Tema sõnul ei võimalda Sitsi tänava transpordisõlm sadamale vajaliku transpordi- ja kaubakoguse läbilaskmist. «Samas oleks meie poolt ebaaus, kui me annaksime rendile objekti, teades, et nad seal midagi teha ei saa,» lisas Lepikson.
    «Peaksime esitama kaitseministeeriumile ülevaate transpordivoogudest, mis rendiaja jooksul hakkavad liikuma,» lausus Maria Mägi.
    Tema sõnul ei ole tegemist mitte kaitseministeeriumi, vaid Tallinna linnavalitsuse haldusalasse kuuluva probleemiga. BFL on valmis pidama läbirääkimisi linnavalitsusega teede parendamise osas, lisas Mägi.
    ASi Üürimisteenused tegevdirektor ja ainuomanik Marek Kerna saab Katariina kai rendilepingu kohaselt sooritatud tegude ja toimingute eest seitse protsenti renditulust.
    Katariina kai rendilepingust saab AS Üürimisteenused 136 000 krooni kasu aastas ja objekt tahetakse rendile võtta 40 aastaks. Kokku on tulu suurus 5,4 miljonit krooni. Katariina kai rendileping pole ainuke, mille firma on sõlminud kaitseliidu fondi volitusega.
    Kaitseliidu fondi direktori Ants Pertelsoni sõnul volitas ASi Üürimisteenused rendilepinguid sõlmima fondi endine direktor Andres Rekker. Ta lisas, et kaitseministeeriumil on võimalus soovi korral rendilepingud üles öelda. «Ma poleks uskunud, et nii lihtsa äri teel, rentides riigi vara, saab erafirmas rikkaks,» rääkis kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson.
    Marek Kerna sõnul algas ASi Üürimisteenused koostöö kaitseliidu fondiga 1993. aastal. Mis põhjusel valis fond oma kinnisvaratehinguid sooritama just ASi Üürimisteenused, ei osanud Kerna öelda.
    Kerna sõnul tema firma kasumit peaaegu ei saa. Firma möödunud aasta käivet ei osanud ta aga öelda.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.