Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katariina kai rendileping ootab ministeeriumi luba

    Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuva Katariina kai rentniku leidmiseks kuulutas Eesti kaitseliidu fond välja rendikonkursi. Sadamateenustega tegelev Inglise firma Baltic Forest Lines Ltd (BFL) sõlmis Katariina kai rendilevõtu lepingu kaitseliidu fondiga ASi Üürimisteenused kaudu. Üürimisteenuste ja kaitseliidu fondi vahelise lepingu garantiiks soovisid inglased ka kaitseministeeriumi kinnitust. Kaitseministeeriumi kantsler aga keeldub allkirja andmast.
    BFLi esindava vandeadvokaadi vanemabi Maria Mägi sõnul oli ministeerium konkursi tulemuste kinnitamise ajal nõus BFLi pakutud tingimustega. «Kaitseministeeriumilt allkirja küsima minnes kinnitas kantsler, et rendilepingu tingimusi ei muudeta ja sellest põhimõttest on lähtutud siiani,» imestas Mägi, et seni pole allkirja saadud.
    BFLi lepingu tingimustes oli Katariina kai rendi suuruseks kinnitatud 162 000 krooni kuus. Paar esimest aastat on see veelgi väiksem. Renditava maa pindala on 13,2 hektarit. Objekt soovitakse rendile võtta 40 aastaks ja investeeringuid on lubatud teha 35 miljoni krooni ulatuses.
    «Kui jutt käib puidu- ja konteinersadama ehitusest, on tulevased rentnikud unustanud kolme miljoni dollarilisele investeeringute lubadusele nulli kirjutamata. Tõenäoliselt peaks sedagi arvu veel kahe, kolme või viiega korrutama,» kommenteeris sadama ehitamiseks inglaste poolt teha lubatud investeeringute suurust Robert Lepikson. Tema allkirja on inglased oodanud juba kaks nädalat.
    BFLi koostatud rendilepingu teksti kohaselt tuleb rendilepingu lõppemise korral kaitseministeeriumil kompenseerida kõik rentniku tehtud kulutused, mis ületavad 35 miljoni krooni suuruse investeeringute kohustuse.
    Lepiksoni sõnul ei vasta väike investeeringute kohustus madalale rendihinnale ja pikale rendiajale.
    35 miljonit krooni ei ole Maria Mägi väitel sadama valmimiseks mõeldud summa. «Seda ei saa käsitleda nii, et sadam ehitataksegi 35 miljoni eest valmis,» lausus Mägi. Ta lisas, et tegelik sadama ehituseks vajaminev summa selgub uuringute ja majanduslike kavade tulemusena, mida aga enne lepingule allakirjutamist avalikustada ei saa.
    Robert Lepiksoni sõnul pole rendilepingu tingimused ainuke põhjus, miks ta lepingule alla ei kirjuta.
    Tema sõnul ei võimalda Sitsi tänava transpordisõlm sadamale vajaliku transpordi- ja kaubakoguse läbilaskmist. «Samas oleks meie poolt ebaaus, kui me annaksime rendile objekti, teades, et nad seal midagi teha ei saa,» lisas Lepikson.
    «Peaksime esitama kaitseministeeriumile ülevaate transpordivoogudest, mis rendiaja jooksul hakkavad liikuma,» lausus Maria Mägi.
    Tema sõnul ei ole tegemist mitte kaitseministeeriumi, vaid Tallinna linnavalitsuse haldusalasse kuuluva probleemiga. BFL on valmis pidama läbirääkimisi linnavalitsusega teede parendamise osas, lisas Mägi.
    ASi Üürimisteenused tegevdirektor ja ainuomanik Marek Kerna saab Katariina kai rendilepingu kohaselt sooritatud tegude ja toimingute eest seitse protsenti renditulust.
    Katariina kai rendilepingust saab AS Üürimisteenused 136 000 krooni kasu aastas ja objekt tahetakse rendile võtta 40 aastaks. Kokku on tulu suurus 5,4 miljonit krooni. Katariina kai rendileping pole ainuke, mille firma on sõlminud kaitseliidu fondi volitusega.
    Kaitseliidu fondi direktori Ants Pertelsoni sõnul volitas ASi Üürimisteenused rendilepinguid sõlmima fondi endine direktor Andres Rekker. Ta lisas, et kaitseministeeriumil on võimalus soovi korral rendilepingud üles öelda. «Ma poleks uskunud, et nii lihtsa äri teel, rentides riigi vara, saab erafirmas rikkaks,» rääkis kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson.
    Marek Kerna sõnul algas ASi Üürimisteenused koostöö kaitseliidu fondiga 1993. aastal. Mis põhjusel valis fond oma kinnisvaratehinguid sooritama just ASi Üürimisteenused, ei osanud Kerna öelda.
    Kerna sõnul tema firma kasumit peaaegu ei saa. Firma möödunud aasta käivet ei osanud ta aga öelda.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.