Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võõras äraostmatu maa

    Jällegi on meil põhjust kir-jutada välisinvesteeringutest, sest tänasest Äripäevast leiab lugeja esimest korda küllaltki põhjaliku ülevaate Eestisse viimastel aastatel tehtud kapitalimahutuste kohta. Reastatud on nii suurimad investeerijad kui ka suurimad rahavoogude neelajad.
    100 suurema aktsiakapitali tehtud investeeringu tabelis joonistuvad üsna selgesti välja ka need riigid, kust eelkõige raha meie ettevõtlusse voolab. Siin ei ole midagi üllatavat: pooled investeeringutest on tulnud Soomest või Rootsist -- ikka neist riikidest, kus Eesti olemasolu teatakse. Ühtpidi on see loomulik, kuid teisalt annab see märku, et ega meid mujal eriti ei tunta. Hoolimata ilusatest ridadest, mida EBRD, IMF, IFC jt oma aastaaruannetes Eesti kohta kirjutavad, oleme enamiku maailma firmajuhtide jaoks täiesti tundmatu koht. Paremal juhul seostatakse meid Baltikumiga, mis on justkui osake Venemaast, halvemal juhul mootorlaevaga Estonia või ei olegi meist kuuldud.
    Seega on esimene etapp välisinvesteeringute geograafia ja mahu laiendamisel oma riigi tutvustamine kõigile potentsiaalsetele investoritele. Iga kroon, mis selle jaoks kulutatakse, võib hiljem kümneid ja sadu kroone tagasi tuua. Äripäev on veendunud, et riigieelarvest välisinvesteeringutele selleks otstarbeks järgmiseks aastaks planeeritav 1,6 miljonit krooni ei ole kaugeltki piisav summa. Kahju, et agentuuri juhatus ei ole suutnud selles osas paremat lobby-tööd teha, ja õnn, et Phare agentuuri siiski 700 000 ECUga abistab!
    Oletagem, et pärast korra-likku reklaamikampaaniat rahvusvahelises äriajakirjanduses on Eesti sattunud mõne suure laieneda sooviva välisfirma vaatevälja. Keegi sealt sõidab siia n-ö tingimustega tutvuma. Tallinn jätab talle kindlasti üllatavalt hea mulje: Euroopa standarditele vastav teenindus ja kaubavalik, normaalselt saab helistada igasse maailma kanti, suuremate pankade pakutavad teenused on head, äriline infrastruktuur Tallinnas ka päris normaalne, paljud on võimelised suhtlema inglise keeles jne. Arvestades veel ka madalat elukallidust ja odavat, kuid suhteliselt kvalifitseeritud tööjõudu ning head geograafilist asukohta, tundub see igavesti mõnus koht, kuhu näiteks üks tehas püsti panna.
    Kõik oleks justkui korras, kuid just nüüd põrkubki välismaalane ootamatu takistuse vastu -- ta ei saa kuidagi maatükki ostetud, kuhu oma tehas ehitada. Ning mitte seadus ei ole siin takistuseks, vaid mingi nõiduslik bürokraatlik mehhanism, mis muudab maa müügi nii keeruliseks ja aeganõudvaks, et investeerimise isu hakkab pika peale kaduma. Ka välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus nimetab maaküsimust peamiseks takistuseks, miks nii mõnigi suur investeering teadmatusse kaugusesse on nihkunud.
    See vaevalisus, millega maa ostu-müügiobjektiks muutumine edeneb, on Äripäeva varemgi üllatama pannud. Meie ajakirjanikud ei ole seni kohanud ühtegi valitsuse liiget või mõnd teist riigiametnikku, rääkimata ärimeestest, keda praegune olukord maa müügi osas rahuldaks, kuid asi ei liigu paigast! Miks küll ometi?!
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.