10. detsember 1995
Jaga lugu:

On aeg alustada väitlust Euroopa Liidu teemal

Eesti peab järgmise aasta esi-mestel kuudel kehtestama imporditollid. Põhjus -- 1996. aasta sügisel astub Eesti tõenäoliselt WTOsse (maailma kaubandusorganisatsioon), mille liikmed peavad imporditollide kehtestamiseks saama kõigi WTO umbes 180 liikmesriigi kirjaliku nõusoleku. Samal ajal astub Eesti viie-kuue aasta pärast Euroopa Liitu (EL), mis tähendab, et ta peab ELi mitte kuuluvate riikide suhtes kehtestama ELi normide kohased imporditollid. Seega peab Eesti looma tollid enne WTOsse astumist, sest juba seal olles on neid peaaegu võimatu kehtestada, ELi aga muidu ei saa.

Eelnev mõttekäik kogub järjest enam populaarsust, olles mitmete poliitiliste jõudude, sealhulgas ka valitsuskoalitsiooni liikmed, argument imporditollide kehtestamise vajaduse suhtes. Selles on aga kaks loogikaviga. Esiteks -- WTOsse astumiseks piisab, kui Eesti jätab endale õiguse kehtestada näiteks 15% imporditollid, mitte ei pea neid kehtestama tingimata. Teiseks ja hoopis tõsisemaks küsimuseks peab Äripäev väite -- Eesti astub ELi -- muutumist aksioomiks. See näib olevat juba nii kindel, et selle nimel võib juba täna kehtestada näiteks imporditolle.

Eesti avalduse astuda ELi kiitsid hiljuti heaks ELi liikmesriikide välisministrid. Hoolimata sellest, et liikmeks astumise küsimus ei kerki päevakorrale sel aastatuhandel, vajame juba praegu argumenteeritud diskussiooni algatamist liitumise otstarbekuse üle. Äripäev kutsub üles seda tegema. Tänaseni on ELi rahaga toetust saanud Eesti ametkonnad ja ministeeriumid löönud palli vaid ühte väravasse, «diskuteeritud» on vaid liikmeksastumise tähtaja üle. Viimane aeg on algatada emotsioonivaba väitlus liitumise vajaduse ja plusside-miinuste üle.

ELi veendunud pooldajad toovad ühe argumendina välja julgeolekugarantii. Samas pole EL julgeolekuühendus. Kuigi väidetakse, et NATOsse pole meil enne ELiga liitumist asja, tasub siinkohal meelde tuletada ELi liikmeks mitte olevaid NATO liikmeid Norrat ja Türgit. Idanaaber Venemaa on Eesti ühinemise suhtes NATOga tunduvalt negatiivsemalt meelestatud kui ühinemise suhtes ELiga. Küllap ta juba taipab, et Eesti ELi liige olles pole meie temaga taasliitmise võimalus veel täiesti kadunud.

Tohutult bürokraatlik ja oma liikmesriikide tegevuse ühistesse raamidesse surunud EL võib nivelleerida Eesti võimaliku majandusime. ELi liikmena areneme analoogselt ülejäänud Euroopaga, kahjuks on aga arenemise algtasand näiteks Saksamaaga võrreldes meil tunduvalt madalamal. Juhul kui Eesti liikmeksastumise üks tingimusi on aga Euroopa tasemeni jõudnud ühiskonnaelu, kaotavad sisu väited tugevast majanduslikust toest, mis liitumine ELiga meile kaasa toob. Selgelt pole ka veel tõestatud, et mitteliitumine vähendaks Eesti usaldusväärsust investorite suhtes. Äkki muudab Eesti mittekuulumine ELi ta investorite jaoks hoopis ahvatlusväärsemaks, kohaks, kus on võimalik rohkem teenida?

Äripäeva meelest on loodaval (või juba oleval) poliitilisel jõul, erakonnal, kes hakkab end selgelt distantseerima EList, suur tulevik ja toetajaskond. Rahvaküsitlused näitavad juba täna meelsuse pooldumist liitumise küsimuses.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas