• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektrienergia hind määratakse kaheks aastaks

    Hinnakomisjoni esimehe Ilmar Öpiku sõnul jääksid komisjoni ettepaneku kohaselt nimetatud hinnad kehtima kaheks aastaks. «Kahe aasta pärast tõuseks elektrienergia ühe kWh hind jälle umbes kümme senti,» lisas ta.
    Öpik lausus, et hinnakomisjon teeb valitsusele ka ettepaneku mitte tõsta õlitööstusele müüdava põlevkivi hinda ja jätta see kolmeks aastaks praegusele tasemele. Selle ettepaneku järgi maksaksid õlitööstusettevõtted põlevkivi ühe tonni eest 60 krooni.
    Põlevkivi hinna külmutamine on tingitud sellest, et valitsus ei toeta Eesti Põlevkivi monopoli lõhkumist ja Aidu karjääri andmist RASi Kiviter ja RASi Kunda Tehased haldusesse. Põlevkivi hinna tõus tähendaks aga õlitööstusettevõtete pankrotistumist.
    Valitsusele esitatud ettepanekus peab hinnakomisjon vajalikuks määrata elektrienergia baashinnaks 38,5 senti kWh ja maksustatavaks kasumiks 4,5 senti kWh. «Hinnakomisjon pidas vajalikuks määrata maksustatavaks kasumiks 3,5 senti, aga ma kasutasin komisjoni esimehel olevaid volitusi ja lisasin ühe sendi,» lausus Öpik.
    Ta põhjendas oma otsust sellega, et tavaliselt on valitsus välja pakutud uut hinda ühe sendi võrra vähendanud. «Ma loodan, et järgmise hinnatõusu puhul toimib valitsus vastupidi,» lisas Öpik.
    Kui uues elektrienergia hinnas oleks maksustatava kasumi suurus näiteks 3,5 senti, oleks Eesti Energia aastane kasum 120 miljonit krooni. Sellest summast kuluks investeeringuteks 70 miljonit ja riigieelarvesse 50 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.