Tartu elab ilma eelarveta
Detsembri lõpul vähendas riigikogu üksikisiku tulumaksust kohalikku eelarvesse jäävat osa 66 protsendilt 56-le. See tõi kaasa suure segaduse, sest enam ei klappinud kohalike omavalitsuste eelarveprojektid käesolevaks aastaks. Väheneb tulu, võim ja vastutus
Muutus ka riigilt saadava dotatsiooni suurus. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju väitis Tartu linnajuhtidega kohtudes, et eelmise variandi järgi kaotas rahaliselt 17 omavalitsust, uue variandi järgi ainult 11.
Tartu linna 1996. aasta eelarveks planeeriti 255 miljonit krooni. «Tänaseks on riigi dotatsiooni korduvalt telefonitsi korrigeeritud ja praegustel mitteametlikel andmetel peaks Tartu oletatav eelarve olema 233 miljonit krooni,» väitis Ants Veetõusme. Samas oli ta hämmeldunud, et 1996. aasta riigieelarve seaduse ametlik variant polnud veel 5. jaanuari õhtuks Tartu linnavalitsusse ja -volikogusse jõudnud.
Veetõusme ütles, et eelarve mahu vähenemisega kaasneb võimu teostavate struktuuride vastutus. «Jaanuaris ja veebruaris ei saa Tartu linnavalitsus teha ühtegi strateegilist otsust,» märkis Veetõusme.
Kohalikke eelarveid doteerib valitsus üksikisiku tulumaksu üle- või puudujäägi arvestamise järgi. Tartus laekus eelmisel aastal üksikisiku tulumaksu ligi viis miljonit krooni planeeritust rohkem.
«Kus mullu tulumaksu rohkem laekus, on riigi dotatsioon tänavu selle võrra väiksem,» lausus Veetõusme. Tema sõnul ollakse just kui tagasi pöördumas sotsialismi, kus suurema toetuse saamiseks tuli reserve varjata või plaanide koostajaid lollitada.
«Jant riigieelarve ümber näitab minu meelest seda, et Eestis püütakse taas võimu tsentraliseerida, kuigi on räägitud vastupidist juttu,» märkis Veetõusme.
Tartu linnavalitsus esitas volikogule käesoleva aasta eelarveprojekti juba 13. oktoobril, esimene lugemine lõpetati 2. novembril. Tartu linnavolikogu eelarve- ja rahanduskomisjon võttis Janno Reiljani juhtimisel eelarve põhjalikult käsile ja arutas peensusteni läbi. «Muutsime eelarvepoliitikat põhjalikult,» märkis Reiljan. «Leidsime võimalusi ligi kümme miljonit krooni ümber mängida koolide remondiks.»
Detsembri lõpul riigikogus vastu võetud avaliku teenistuse seaduse paranduste kohaselt peab linnavolikogu kinnitama kohaliku omavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärad. Seni on see vähemalt Tartus tegemata. Reiljan on veendunud, et ametnikke on ülearu ja osa neist saab liiga suurt, osa liiga väikest palka.
«Kohaliku eelarve koostamise mängureeglid peavad olema kehtestatud 1. oktoobriks,» lausus Veetõusme, kes on varem juhtinud mitu aastat ülemnõukogu eelarve- ja rahanduskomisjoni. «Seaduste ümbertegemine detsembri lõpus mõjub ahelreaktsioonina kõikidele valdadele ja linnadele, seega tuleb kindlasti parandada neidki kohalikke eelarveid, mis jõuti mullu vastu võtta,» kinnitas Veetõusme.