Vaegnägijad teevad filtreid

Uskumatu, kuid Epitar on Tartusse loonud nägemispuuetega inimeste jaoks lausa oma kvartali. 1977. aastal sai valmis EPÜ Tartu õppe- ja tootmiskombinaat, mis hiljem Epitariks ümber nimetati. Kompleksi kuulusid tootmisruumid, söökla, einelaud, klubi, meditsiinipunkt, hambaravikabinet, pagaritsehh, spordihall, raamatukogu.

«Tootmispinda on meil 4500 m², koos olmekorpuse ja ladudega on Epitari omanduses ligi 12 500 m2 põrandapinda,» loetleb Epitari direktor Ants Alpius. Tänaseks on töö ja turu puudumise ning halduskulude suurenemise tõttu välja renditud ligi 900 m² tootmispinda. «Me ei rendi ruume kergekäeliselt, sest äkki juhtub ime ja suudame nägemispuuetega inimestele taas rohkem tööd pakkuda,» on Alpius samas optimist.

Juba 45 aastat on EPÜ täielikul isemajandamisel, kõik hooned ja rajatised on ehitatud endateenitud raha eest. «Kümmekond aastat tagasi oli siin ametis 450 inimest,» meenutab Alpius. Ligi poole tootmismahust moodustasid õhufiltrid T?eljabinski masina- ja traktoritehasele. Teine pool toodangust olid kõikvõimalikud harjad, nahkgalanteriitooted, väikesed plastmassvaludetailid.

Kui 1977. aastal osteti plastmassi automaatvalupingid, töötasin ise mõnda aega nende peal,» tuletab vanu aegu meelde ettevõtte direktor, kelle halb nägemine pärineb ajast, mil tal poisipõlves miinisütik peos plahvatas.

Epitar oli nii edukas ettevõte, et rublaajal rahapuudust ei tuntud. Pigem oli raskusi raha mõtteka kasutamisega. Aastakäive küündis üle nelja miljoni rubla.

Tänaseks on Epitari töötajate arv kolm korda vähenenud. Enam pole poolpimedatele inimestele anda lihsat tööd, sest nende valmistatud harjadel puudub turg. Varem kasutati pesuharju suurfarmides piimapüttide rookimiseks, nüüd on laudad tühjad ja harju ei vaja keegi.

«Hinge hoiab sees mitmesuguste õhufiltrite valmistamine,» ütleb Alpius. Epitar toob Soome kaudu sisse Itaalias valmistatud filtripaberi, voldib selle ära ja vahetab kõikvõimalike veokite ning sõidukite õhufiltrite sisu uue vastu. Suurim lepingupartner on Tallinna Autobussikoondis, kes tellib oma bussidele uusi õhufiltreid just Tartust.

«Arvan, et oleme uue sisu pannud ligi 200 marki filtri-tele,» väidab kaua aastaid Epitaris töötanud filtrimeister Heino Vuks. Tema sõnul on kõige nõutavamad KaMaz-tüüpi autode filtrid, sageli tuleb renoveerida Ikarus-, Volvo-, Scania-, Maz- ja Mercedes-tüüpi veokite filtreid. Oma firmakaupluses on harjade, tüüblite ja kellarihmade kõrval müügil ka mitukümmend marki sõidukite õhufiltreid.

«Ei saa väita, et teeme näiteks Mercedese õhufiltreid, vaid et meie tehtud filter sobib Mercedesele,» täpsustab Vuks.

ÜRO on tänavuse aasta kuulutanud puuetega inimeste abistamise aastaks. 1995. aasta alguse seisuga oli Eestis 52 339 invaliidsuspensioni saajat. Muidugi ei saa neid kõiki puuetega inimesteks lugeda, aga abivajajaid jätkub.

Halva nägemisega inimesed said EPÜ tootmisüksuste kaudu tööd ja teenimisvõimalusi kuni krooniaja alguseni. «Siis ei saanud enam Venemaale kaupa saata ja meil jäi näiteks T?eljabinskisse kinni märkimisväärne summa raha,» ütleb Alpius. Ta loodab, et poliitikud asjad selgeks räägivad ning Eesti ja Venemaa vahel taas vilgas majandustegevus algab.

Tema sõnul on Epitari ladudes praegu ligi 1,3 miljoni krooni eest kaupa, millest osa juba turukõlbmatu. Võlgu ollakse Epitarile 700 000 krooni. Mullune aastakäive oli 3,5 miljonit krooni.

«Oleme majandusraskustes ja olukord muutub üha hullemaks,» nendib Alpius. EPÜ on korduvalt ja asjatult riigilt toetust küsinud. Kui seni ei vajanudki hästi tegutsev ettevõte abi, siis nüüd seistakse lõhkise küna ees.

«Oleme nõus tegema igasugust lihtsamat käsitööd ja ei küsi Eesti keskmisele ligilähedastki palka,» märgib Alpius.