Vaegnägijad teevad filtreid

Uskumatu, kuid Epitar on Tartusse loonud nägemispuuetega inimeste jaoks lausa oma kvartali. 1977. aastal sai valmis EPÜ Tartu õppe- ja tootmiskombinaat, mis hiljem Epitariks ümber nimetati. Kompleksi kuulusid tootmisruumid, söökla, einelaud, klubi, meditsiinipunkt, hambaravikabinet, pagaritsehh, spordihall, raamatukogu.

«Tootmispinda on meil 4500 m², koos olmekorpuse ja ladudega on Epitari omanduses ligi 12 500 m2 põrandapinda,» loetleb Epitari direktor Ants Alpius. Tänaseks on töö ja turu puudumise ning halduskulude suurenemise tõttu välja renditud ligi 900 m² tootmispinda. «Me ei rendi ruume kergekäeliselt, sest äkki juhtub ime ja suudame nägemispuuetega inimestele taas rohkem tööd pakkuda,» on Alpius samas optimist.

Juba 45 aastat on EPÜ täielikul isemajandamisel, kõik hooned ja rajatised on ehitatud endateenitud raha eest. «Kümmekond aastat tagasi oli siin ametis 450 inimest,» meenutab Alpius. Ligi poole tootmismahust moodustasid õhufiltrid T?eljabinski masina- ja traktoritehasele. Teine pool toodangust olid kõikvõimalikud harjad, nahkgalanteriitooted, väikesed plastmassvaludetailid.

Tema sõnul on Epitari ladudes praegu ligi 1,3 miljoni krooni eest kaupa, millest osa juba turukõlbmatu. Võlgu ollakse Epitarile 700 000 krooni. Mullune aastakäive oli 3,5 miljonit krooni.

«Oleme majandusraskustes ja olukord muutub üha hullemaks,» nendib Alpius. EPÜ on korduvalt ja asjatult riigilt toetust küsinud. Kui seni ei vajanudki hästi tegutsev ettevõte abi, siis nüüd seistakse lõhkise küna ees.

«Oleme nõus tegema igasugust lihtsamat käsitööd ja ei küsi Eesti keskmisele ligilähedastki palka,» märgib Alpius.