18 jaanuar 1996

Katariina kai valdajaks jääb ministeerium

Robert Lepikson peab kaitseliidu fondiga sõlmitud lepingut õigustühiseks

Kaitseministeeriumis olevate Katariina kai haldusdokumentide kohaselt on kai riigi omand ja seda on hallanud alates 29. aprillist 1994 kaitseministeerium.

Endise kaitseministri Enn Tuppi allkirja kandva määrusega 8. augustist 1994 anti kai küll kaitseliidu haldusesse, kuid määrus pole tänaseni jõustunud, sest ta pole ilmunud Riigi Teatajas, selgitas Lepikson.

Sellest hetkest on kõik lepingud ja konkursid kahtlase väärtusega, lisas kaitseministeeriumi kantsler.

Katariina kai rendikonkursi 1994. aasta lõpul võitnud Inglise firmat Baltic Forest Line (BFL) esindav Maria Mägi ütles, et kaitseministeerium püüab leida pidevalt uusi nüansse, et lepingule mitte alla kirjutada. Concordia vandeadvokaadi vanemabi sõnul oleks rendilepingu sõlmimata jätmine firma jaoks kohutav, kuna BFL on plaanid Eestisse investeerimiseks juba teinud.

Kaitseministeerium pole kinnitanud rendikonkursi tulemusi, teatas Robert Lepikson.

Ministeeriumis on otsus kuulutada rendikonkursi võitjaks BFL, kuid sellel pole ei kantsleri ega kaitseministri allkirja. Ilma nende allkirjadeta on see dokument Lepiksoni sõnul kehtetu. Maria Mägi sõnade kohaselt puudub ettekirjutus selle kohta, et igal dokumendil peab olema ministri allkiri.

Kehtiva seadusandluse kohaselt polnud kaitseliidul ega kaitseliidu fondil mingeid õigusi sõlmida Katariina kai kasutusvalduse lepingut, kus kaitseliit esines vara omanikuna.

Kaitseliidu fond on seadusvastaselt teinud rendikonkursi ja sõlminud lepinguid, on Lepiksoni seisukoht.

Maria Mägi sõnul pole ministeerium mitte üheski ametlikus kirjas neile väitnud, et kaitseliidu fondil polnud õigust konkurssi korraldada ja rendikonkurss polnud õiguspärane.

«Kõige naeruväärsem on see, et osapoolte vahel ei toimu mitte mingit ametlikku kirjavahetust,» lisas Mägi.

Tallinna linnavolikogu esimehe Koit Kaaristu sõnul ei pea linn otstarbekaks puidusadama rajamist Katariina muulile, sest Sitsi mäe liiklussõlme läbilaskevõime on kriitiline. Raudteeliiklusest tingitud ülesõidutee tihe sulgemine põhjustab häireid liikluses.

Kaaristu on seisukohal, et kui rentnik soovib jätkuvalt rajada muulile puidusadamat, on vaja sadama arvel finantseerida ka Sitsi liiklussõlme väljaehitamist ja raudteeharu rekonstrueerimist.

Rekonstrueerimine nõuaks tema hinnangul umbes sada miljonit krooni, mida linnal endal pole kusagilt võtta.

Teine põhjus, miks ollakse vastu Katariina kai piirkonda sadama rajamisele, on naabruses asuv Kopli sadam. Robert Lepiksoni sõnul pole riigil mõtet Paljassaare poolsaarel iseendale konkurentsi pakkuma hakata. Kopli sadamgi tegutseb võrreldes nõukogude ajaga ilma stabiilse koormuseta, kusjuures läbilaskevõimet limiteerib raudtee.

Kolmas põhjus on Tallinna linna arengukava, mille kohaselt on sadamate ehituseks määratud Muuga piirkond, mitte kesklinn.

Pole vajadust hakata tänavaid või raudteid pidi läbi kesklinna vedama tohutuid puidukoormaid, lausus Lepikson.

Lepikson ütles, et ta jääb oma endise seisukoha juurde ja olemasolevale lepinguprojektile alla ei kirjuta.

Kui BFL soovib kaitseministeeriumi saada üheks osapooleks, siis peavad firma esindajad hakkama pidama uusi läbirääkimisi rahuldavate lepingutingimuste leidmiseks, lausus Lepikson. Kui inglastega kokkuleppele ei jõuta, tehakse uus rendikonkurss, lisas ta.

«Kui ministeerium leiab, et konkurss polnud õiguslik, siis tuleb teha uus rendikonkurss, mitte pakkuda täiendavate läbirääkimiste võimalust,» ütles Maria Mägi. «Kui lepingust soovitakse ära öelda, siis tuleb sellele leida põhjus ja motiivid ning formuleerida need korrektsel kujul.»

BFL võitis 1994. aasta sügisel kaitseliidu fondi esindanud ASi Üürimisteenused poolt korraldatud Katariina kai rendikonkursi. Konkursile järgnenud üheteist kuu jooksul koostati mõlemaid pooli rahuldav rendileping, mis valmis lõplikult eelmise aasta novembris. Lepingule soovisid inglased kaitseministeeriumi kantslerile teadmata põhjustel ka ministeeriumi allkirja.

Maria Mägi sõnul soovis BFL ministeeriumi allkirja seetõttu, et riigivara valitseja on riik.

«Tegemist oli tõsise rendilepinguga, suurte ja pikaajaliste investeeringutega,» lisas Mägi.

BFL on lubanud rendilepingu projekti kohaselt investeerida sadamasse 35 miljonit krooni, Katariina kaid soovitakse rendile võtta 40 aastaks. Lepikson hindab rendilepingu tingimusi riigile ebasoodsateks.

Kui BFL oleks lepingu kaitseliidu fondiga alla kirjutanud ilma kaitseministeeriumi nõusolekut taotlemata, poleks täna probleemi ja lepingu osapooled oleks ilmselt rahul, märkis Lepikson.

Kaitseliidu fondi rendilepinguid oleks kaitseministeeriumi kantsleri sõnul hakatud üle vaatama alles fondi likvideerimisel. Kaitseliidu fondi likvideerimine tuleb kaitseministeeriumis arutusele 29. jaanuaril.

«Küllap inglased mõistsid, mis laadi lepingupartneriga on tegemist ja teadvustasid enesele ka Katariina kai segaseid omandisuhteid,« lausus kaitseministeeriumi kantsler.

«Kui inglased tahavad kedagi kohtusse kaevata, siis ministeeriumi kohtusse kaebamiseks alust pole,» lausus Lepikson. Ta lisas, et ka kaitseliidu fondilt pole inglastel midagi välja nõuda.

Hetkel kuum