Baseli konventsioon piirab jäätmete väljavedu

«Tähtsaim on lepingu lisa, mis keelustaks jäätmete veo OECD riikidest mitte-OECD riikidesse,» rääkis Uusalu. «Eesti ei taha küll suurel hulgal hakata jäätmeid sisse vedama, kuid mõningal määral see otsus meid piirab.»

Uusalu sõnul soovib Eesti põhiliselt enda jäätmeid välja vedada, mida pärast Euroopa Liiduga ühinemist aga teha ei saa.

Näitena tõi Uusalu Eesti põlevkivituha võimaliku ekspordi Soome ja akupatareide ekspordi Inglismaale. Keskkonnaministeeriumile on esitatud taotlus eksportida 2500 tonni põlevkivituhka, millest soomlased sooviksid teha komposti, ja 3000 tonni akupatareisid Inglismaale, mida inglased kasutaksid toorainena. «Need on jäätmed, mille eest meie firmadele makstakse,» lisas Marje Uusalu.

Kuna jäätmete veo puhul vastutab nende eest eksportiv riik, siis nõuab selline tegevus kindlustust ja on suhteliselt kallis. Näiteks maksab Inglismaal dokumentide läbivaatamine ligi 6000 krooni ning 3000 tonni patareide eksportimisel on vaja garantiit?ekki 60 000 krooni peale, mis tagastatakse pärast patareide töötlemist, kui õnnetust ei ole juhtunud. Kolme aasta jooksul on esitatud keskkonnaministeeriumile kaks jäätmete Eestisse impordi taotlust. Esimene puudutas elavhõbedalampide importi, mis Eestis töödeldi.

Paregu imporditakse väikesteks tükkideks purustatud autokumme, mis lähevad Narva energia tootmiseks. «Neid kasutatakse tahke põlevkivi utmisel, et toota põlevkiviõli,» selgitas Uusalu. «Saame ära kasutada jäätmed, suurendada toodangut ja ka keskkonnakaitse tingimused paranevad.»

Baseli konventsiooni sekretariaat eraldas Narva projekti tarvis Eestile 170 000 krooni, et tõlkida uuring inglise keelde ja saata kõigile 94 Baseli konventsiooniga ühinenud riigile.

Baseli konventsioon plaanib 1. jaanuarist 1997 metallijäätmete viimist rohelisest nimekirjast ohtlike jäätmete nimekirja, mis piirab nende väljavedamist.

See keeld võib Marje Uusalu sõnul oluliselt puudutada eeskätt RASi EMEX. «Minu meelest on Eestile väga kasulik, et tegeletakse väärismetallide viimisega välismaale,» arvas Marje Uusalu. «Neid ei koguta mitte ainult Eestist, vaid ka väga suures osas Venemaalt. Osa Eesti firmasid saadab jäätmeid välja otse Venemaalt, nii et sellest tegevusest me vaevalt kahju saame.»

Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992. aastal.