25 jaanuar 1996

Mereturismi miljonid ahvatlevad

Värskeima projekti jahisadamate ketist valmistas 320 000 krooni eest AS Merin möödunud aasta lõpus keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti ranniku avamisprojekti Maritima Estonica raames.

ASi Merin juhataja Aavo Raig peab olemasolevaid Eesti sadamaid kiiljahtidele sobimatuiks -- puudub vajalik sügavus ja kaitsepontoonid või ei ole navigatsioonimärgistus korras. «Esmalt tuleb tekitada ohutute varjusadamate kett, et oleks üldse võimalik sõita mööda Eesti rannikut,» räägib Raig. Järgmisena loodab Raig luua erakapitaliga iga sadama juurde turistide teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri.

Esialgse sadamate keti väljaehitamist peab AS Merin võimalikuks siiski vaid riigi toel, riigi panuseks hindab ta ligi miljard Eesti krooni.

Keskkonnaministeeriumi planeerimisosakonna juhataja Jüri Lass ei jaga ASi Merin seisukohta riigi finantseerimisest. «See on vanaaegne arvamus ja lõhnab sotsialismi järgi, kus riik pidi kõik välja maksma,» leiab ta. «Kui riik arvab, et sellised projektid on vajalikud, siis võib ta vaid luua soodustingimusi,» lisab Lass üha enam hoogu sattudes, pidades loomulikuks, kui investeerijaks on lisaks erakapitalile ka kohalikud omavalitsused.

Esimene jahisadamate keti projekt valmis 1990. aastal Eesti transpordikomitee tellimusel. Ajendiks oli Kotka mereteadlaste programm Albatross, mille kohaselt liikus Soome lahes 1989. aastal 65 000 purjekat. 1995. aastaks ennustati Soome vesikonda (Soome ja Botnia lahed) 200 000 jahti, millest 40 000 loodeti tulevat Eesti rannikule.

Tollase projekti eestvedaja praegune Eesti mereturismi assotsiatsiooni president Sulev Roosmaa on solvunud ASi Merin peale, kes väidab oma projektis, et sadamaketti tuleb alles hakata looma. «See on lihtsalt Merini poolne äritrikk,» ei anna Roosmaa konkurentidele armu.

Tema seletusel surus Merin keskkonnaministeeriumile projekti peale, kuna viimasel oli võimalus selle finantseerimiseks kasutada Euroopa Liidu raha. Roosmaa väitel on Eestil olemas juba 30 sadamast toimiv süsteem. «Meie eesmärk oli teha vähema rahaga rohkem sadamaid,» lausus ta.

Tänaseks on olemasolevatesse sadamatesse investeeritud 60 miljonit krooni. Tallinna Sadama endise peadirektori Peeter Palu vallandamist põhjendati ametlikult just muuhulgas ka liiga suurte vahendite eraldamisega väikesadamatele.

1990. aastal valminud projekt lähtub esmalt eeldusest, et sadamate vaheline kaugus on 60 miili. Teisel etapil soovime uute sadamate rajamisega seda kaugust vähendada 30 miili peale, kommenteeris Roosmaa edasisi plaane.

AS Merin on realistlikum. «Me ei saa aga täna tõsimeeli kellelegi soovitada ja müüa purjetusreidi piki Eesti rannikut, kuna sadamatevahelised distantsid on liiga pikad, korraldamata on navigatsioon ja hädaabi on raskesti kättesaadav,» kirjutab ta oma äsjavalminud projektis.

Kui Eesti läänerannikul on olemas suhteliselt eeskujulikud Pärnu, Kuressaare, Nasva, Lehtma jt sadamad, siis põhjakaldal Tallinnast Narva-Jõesuuni ei vasta sisuliselt ükski sadam jahi sildumiseks vajalikele rahvusvahelistele nõuetele.

Seda meelt on ka Võsu vallavanem Sarapuu. Ka Sulev Roosmaa on sunnitud lõpuks möönma, et sadamate olemasolu ei tähenda veel nende vastavust nõutavale tasemele.

Võsu vallavanem Vaado Sarapuu peab ASi Merin projektis toodud kulutusi liiga suurteks. Seetõttu on Võsu otsustanud kaasa minna 1990. aastal Eesti transpordikomitee tellimusel valminud alternatiivse jahisadamate projektiga, mille järgi vajab Võsu esimesteks sadamaehitustöödeks 5 miljonit krooni.

«Viie miljoniga väikesadam siiski arvestada ei saa, ühe sadama keskmiseks hinnaks tuleb kuni 10 miljonit krooni, kusjuures lähema kümne aasta jooksul ei ole sadamasse investeeritut lootust tagasi saada,» leiab Aavo Raig Merini ettevalmistatud projekti lehitsedes.

Möödunud aastal külastas Eesti sadamaid 5174 jahti, mis mereturismi assotsiatsiooni andmetel tõi Eestile sisse 57,1 miljonit krooni.

Hetkel on ettevalmistamisel ka kolmas jahisadamate keti programm. Turismiamet on rahandusministeeriumile üle andnud Phare programmi raames koostatud sadamaketi projekti.

Eesti mereturismi assotsiatsiooni tegevdirektor Helle Hallika ei osanud projekti täpsemalt kommenteerida. "Isegi regionaalminister ei olnud turismiameti programmist midagi kuulnud ja teadis ainult Merini koostatud projekti," lisas ta.

Sulev Roosmaa meelest on Eestis koostatud juba liiga palju sadamaprojekte. "Meil on halb praktika, kus paljud riigiasutused raiskavad raha ja koostavad analoogseid programme," lausus ta. Roosmaa on kokku kogunud sellekohase materjali ja esitab selle lähipäevil riigikontrollile.

Bürokraatia Võsu sadama kallal Võsu sadama ehitus on täna seiskunud, hoolimata investeeringute leidmisest ei suudeta ületada bürokraatlikke takistusi. Võsu vallamaja taga olevas rannaroostikus vedelevad mõned pontoonsillad, mis Võsu vallavanema Vaado Sarapuu väitel on väga soodne ost ja võimaldaks 3 kuuga rajada 120 väikealuse sildumiskoha.

Vallavanem on kindel, et jahisadam elavdaks tunduvalt kohalikku vaikset majandus- ja elutegevust. Ainuüksi kütuseäri võimaldaks suurt tulu, kuna ükski alus mereleminekul alla 200 liitri kaasa ei võta, näitab ta käega umbropsu tulevase tankla asukohta.

«Et kuhugi vai sisse lüüa, peab aga olema 30 ametliku organisatsiooni jah-sõna,» iseloomustab vallavanem seni ületamatuks osutunud bürokraatliku barjääri.

Võsu valla ja Lahemaa rahvuspargi vahel on samuti tekknud erimeelsused, mida Sarapuu peab võitluseks haldusvõimu eest. Looduskaitsjate nõudel tõsteti möödunud aasta suvel juba paigaldama hakatud pontoonsillad taas kaldale. Ühtlasi peatusid sellega kõik infrastruktuuri rajamiseks ettenähtud projektid.

Lahemaa rahvuspargi direktor Arne Kaasikul ei ole midagi Võsule plaanitava sadama vastu. «Kõigepealt on aga vaja teha vastav muudatus Võsu planeeringusse,» täpsustab ta.

Võsu vald saatis muudatused keskkonnaministeeriumisse juba oktoobris.

Möödunud nädalal tuli aga vastus hoopis Tartu linnaplaneerimisosakonnast, kes ei anna jahisadama ehituse jätkamiseks lootust. Tartu leiab, et eelnevalt on vaja teha Võsu valla üldplaneering. Üldplaneeringu teostamiseks puuduvad vallavanema sõnul aga ainuüksi juba rahalised vahendid.

Sadama ehituseks vajalike investeeringute leidmiseks on Võsu vald sõlminud lepingu Soome firmaga Investcon, kellega kahasse loodi ka ühisfirma Võsuinvest.

Kuna 80% mereturistide rahast läheb kaldapealsele infrastruktuurile ja sadamale endale jääb vaid 20%, on jahisadama väljaehitamiseks ja haldamiseks plaanis luua Võsu meelelahutusettevõtjate konsortsium, projektis osalemisest on huvitatud ka Rakvere KEK ja Virumaa Kommertspank.

Praegu on kõik peatunud, kuna puudub luba isegi vaiade maasse löömiseks. Võsu peab edasi elama maaturistidest, kuigi mereturist jätab erinevate arvestuste kohaselt maha ligi 10 korda rohkem raha.

Hetkel kuum