25 jaanuar 1996

Oravapere ärkas talveunest

Nädala eest süüdistas Äripäev reformierakonda loiduses oma valimiseelsete lubaduste täideviimisel ning ennustas, et erakonna toetajate arv hakkab kahanema. Äripäev on meeldivalt üllatunud, et oravapere kriitikat tõsiselt võttis ning talveunest ärkas. Kolmapäevane reformierakonna poolt valitsuse ja riigikogu koridoridesse ringlema läinud seaduseelnõu ettevõtete tulumaksu kaotamise kohta parandab hüppeliselt liberaalide kõikuma löönud mainet ettevõtja silmis.

Rahanduskomisjoni liikme ja reformierakonna emotsio-naalse liidri Valve Kirsipuu allkirjaga seaduseelnõu paragrahv 12 ütleb: «Ettevõtluse tuludelt tulumaksu ei maksta.» Need viis sõna tekitavad nii valitsu-ses kui riigikogus tuliseid väitlusi, mis võivad viia koa-litsiooni lagunemisele või ka uue tulumaksuseaduse kinnitamisele. Uus seadus hakkaks sellisel juhul kehtima 1997. a 1. jaanuaril.

Erinevalt reformistide lubadustest liikuda ettevõtte tulumaksu täieliku kaotamise suunas on koonderakond ja maarahva ühendus maininud vaid tulumaksu mõningase vähendamise võimalust. Koondmeeste nõustumine reformistide ettepanekuga pole välistatud, kuid see nõuab neilt varasematelt seisukohtadelt taganemist.

Millised on tulumaksu kaotamise plussid ja miinused? Alustagem vastuargumenti-dest, mis Äripäeva hinnangul on märksa väiksema kaaluga.

Esiteks, ettevõtluse maksustamine Eestis erineks tunduvalt Euroopa Liidu traditsioonidest ning see võib saada takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Lii-duga.

Teiseks, riigieelarvesse jääks laekumata ettevõtte tulumaksu raha, mis tõenäoliselt kompenseeritakse käibemaksu tõstmisest saadava lisatuluga. Selle aasta 13,1 miljardi kroonise riigieelarve puhul peaks ettevõtte tulumaksust laekuma 900 miljonit krooni ehk 6,9% kõigist tuludest. Suurim tuluartikkel riigieelarves on käibemaks, millest laekub 5,2 miljardit ehk 40% kogutulust. Oletades, et käibemaksust ja ettevõtte tulumaksust laekuvad tulud on samas proportsioonis ka järgnevatel aastatel, siis näitab lihtne arvutus, et tulumaksust saamata jäänud miljonid saaks katta käibemaksu tõstmisega praeguselt 18 protsendilt 21 protsendile.

See oleks miinuste poole pealt kõik. Vaadelgem plusse.

Esiteks, investeerimine poleks enam karistatav maksuga, see suurendaks märgatavalt ettevõtja motivatsiooni inves-teerida kasum ettevõtte laiendamisse. Firmad areneksid jõudsamalt, ühiskonna elatustase tõuseks kiiremini.

Teiseks, võrreldes ümber-kaudsete riikidega muutuks Eesti tõeliseks maksuparadiisiks. See tähendaks, et Eestisse voolava väliskapitali hulk mitmekordistuks. Välisinvesteeringute tulemusena tekiks palju uusi töökohti, areneks infrastruktuur ja kasvaks kõigi rikkus.

Kolmandaks, ettevõtte tulude peitmine kaotaks mõtte. See omakorda säästaks maksuametnikke, kes praegu pea-vad end vaevama, et avastada tulude peitmise keerdkäike.

Neljandaks, ühineva Eu-roopa hallil taustal paistaks Eesti eriliselt silma kui radikaalne ja majanduslikult kiiresti arenev riik.

Äripäev hoiab pöialt, et reformierakonna tehtud algatus ei jääks pelgalt protestieelnõuks, vaid muutuks seaduseks ning Vähi-Kallase valitsus saaks Euroopa liberaalseima valitsuse kuulsuse.

Hetkel kuum