Autorid valiku ees

Autorikaitse on teema, mis kütab üles kirgi autorite ja muusikakasutajate vahel sellest ajast saadik, kui loodi Eesti autorite ühing (EAÜ). Tants autorite kaitsmise ümber oleks rahulikum, kui seadusemeistrid oleksid autorikaitse seaduses kinnitanud autoritasu alammäära.

Autorikaitset puudutavaid küsimusi reguleerivad praegu autorikaitseseadus ja ringhäälinguseadus. Paraku pole kummaski seaduses märget selle kohta, kui suur peaks olema autoritasu alammäär. Ringhäälinguseadusega paika pandud ebamäärane viide, et tasu peab olema «õiglane», annab autorite ühingule kui ka muusikakasutajatele võimaluse lõputult õigluse teemadel filosofeerida.

EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus on tihti märkinud, et autorite ühingu jaoks teeb läbirääkimised muusikakasutajatega raskeks asjaolu, et Eestis puudub muusikakasutajaid ühendav organisatsioon, kes töötaks välja kasutajatepoolsed ühtsed tingimused läbirääkimisteks. Taolise organisatsiooniga kaoks ära nähtus, et muusikakasutajad ilmuks autorite ühingusse erineva ettekujutusega autoritasu suurusest, rõhutab ta.

Möödunud aasta sügisel asus eraisikutest koosnev initsiatiivgrupp looma organisatsiooni BIPP (Baltic Intelligence Property Protection), mille eesmärk on muusikakasutajate ja autorite vahelise suhtlemise lihtsustamine. BIPP lubab juhul, kui autorite ühing ei näita üles initsiatiivi koostööks, sõlmida lepinguid otse autoritega, minnes mööda autorite ühingust.

Rattus on seisukohal, et ühing, mis sõlmib lepinguid üheaegselt nii autorite kui muusikakasutajatega, ei saa tegelikkuses eksisteerida, kuna ta esindab korraga kahte vastandlikku poolt. Olen nõus, et BIPPi idee tundub kohati liiga idealistlik, kuid see on siiski parem kui lihtsalt tühi koht.