7. veebruar 1996
Jaga lugu:

Peaminister peab ennast ettevõtete suhtes liberaalseks

Küsimustele vastas eile peaminister Tiit Vähi

Keegi pole küsinud minult Eesti pangasüsteemi usaldusväärsuse kohta. Kuna teie olete esimene, siis tahan öelda, et meie pangasüsteem on stabiilne. Minu teada ei ole praegu ükski pank pankrotiohus. Ka möödunud aastal ei läinud ükski pank pankrotti.

Miks mina oma raha pangas ei hoia? Olen praegu pangale võlgu ja enne ei saa ma kindlasti raha pangas hoida, kuni võlg pole ära makstud. Võlg on võetud korteri ostmiseks ja remondiks.

Investeerijad ei hoia oma raha pangas. Nemad võtavad laenu. Panka panevad oma raha palgasaajad, kes soovivad osta perele igapäevaseid asju. Suurte asjade ostmine toimub laenatud rahaga. Mina pean ennast investeerijaks.

Mina toetan kodumaist hoiustamist. Seda lisaks välisinvesteerijate ligitõmbamisele. Kodumaist investeerijat tuleb motiveerida. Kuidas? Tarbijahinnaindeks peab kahanema. Möödunud aastal kahanes see 29 protsendile, loodan, et hoiame ka sellel aastal inflatsiooni kontrolli all. On mitmesuguseid võimalusi, et suured ettevõtted saaksid maksta oma raha pankade kaudu. See suurendab ka üksikisiku raha hoidmist pangas.

Jätkub liberaalne suhtumine ettevõtjasse. Me kavatseme säilitada vaba hinnakujunduse. Riik sekkub hindade määramisse ainult väga üksikutel juhtudel. Samuti ei kavatse me kehtestada impordi- või ekspordipiiranguid. Sellel aastal asume riiklikke monopole privatiseerima.

Mina ei pea õigeks monopolide mahamüümist, vaid erastamist kapitali laiendamise kaudu. Sellele peaks eelnema nende struktuuri muutmine. Esmalt lahutataks ettevõttest need osad, mis lähevad munitsipaalomandisse ja seejärel jagataks ka ettevõte ise otstarbekateks osadeks.

Võtame näiteks Eesti Energia, mille võiks jagada kolmeks. Eraldi võiksid olla elektrijaamad, suured ülekandeliinid ja jaotussüsteemid ning mitmesugused abiteenistused. Samas ei hakka me näiteks elektrijaamu maha müüma. Investeerija saaks elektrijaamades mingi osaluse, mis ongi kapitali laiendamine.

Kohtusin Davosis Euroopa arengupanga presidendi Jaques de Larosierre'iga, kes kinnitas, et tema pank on väga huvitatud Eesti energiasüsteemidesse investeerimisest. Vastumürgiks Eesti Energia monopoolsusele oleks see, kui meie elektrivõrk ühendatakse Läänemeremaade ühisesse võrku. Sel juhul ostetaks nende käest, kelle toodang on kõige odavam.

Eelmisel aastal kanti maakatastritesse ligi kümme korda rohkem üksusi kui 1993.--1994. a. Seda teed tuleb jätkata. See lahendaks maade tagastamise küsimuse. Tuleb kiirendada vabade riigimaade müüki. Otsused nende maade müümise korra kohta on valitsuse poolt vastu võetud, need käivad nii füüsiliste kui juriidiliste isikute kohta. Olen veendunud, et sellel aastal hakkavad need otsused ka toimima.

Maaküsimused on tihedalt seotud ka Eesti astumisega Euroopa Liitu. Davosis väideti, et postsotsialistlike maade vastuvõtmine saab olema liidule väga kallis, kuna nendes maades on väga palju põllumajandust. Tegelikult on asi vastupidine.

EL kaitseb väga kiivalt oma põllumajandustoodete siseturgu ning Ida-Euroopa maade odavamad, aga sama kvaliteetsed põllumajandustooted oleksid seal tõsiseks konkurentsiks. Siinsele põllumajandustoodangule ei tuleks Euroopasse minekul juurde maksta, sest ka selleta oleks ta seal konkurentsivõimeline.

Samad probleemid on ka näiteks korterite erastamisel. Me peame innustama, et keskmise ja suurema sissetulekuga inimesed hakkaksid omale kortereid ehitama. Nii tekiks korteriturg, mis looks ka vähemkindlustatud peredele suuremad võimalused korterit saada.

Praegu on väga aktuaalne korterite tagastamine endistele omanikele. Mina toetan üürnike taotlust, et üürilepingu lõppemise tähtaega tuleb pikendada 1998. või 1999. aasta suveni. Siis on Eestis korteriturg tekkinud.

Praegune 33protsendiline sotsiaalmaks tuleb asendada sotsiaalkindlustusega, mis jaguneks vabatahtlikuks ja kohustuslikuks. Viimane omakorda jaguneks tööandja ja -võtja osaks. Sellega ei suurene põhimõtteliselt üksikisiku maksukoormus, kuna ettevõtja hakkab kahtlemata maksma oma töötajaile rohkem palka. Nii suureneb töötaja palk, kuid tööandja kulud ei vähene.

Vaidlus on alati hea. Vaikus on alati halvem kui vali läbirääkimine. Mina ei näe siin mingit traagikat kui ühes küsimuses esitatakse erinevaid ettepanekuid. Reformierakonna pakutud ettevõtte tulumaksu kaotamine võtaks eelarvest umbes miljard krooni. Samas on nad pakkunud lastetoetuste tõstmist 350 miljoni krooni võrra. Peaministrina ei saa ma selliseid tasakaalustamata eelarve pakkumisi aktsepteerida, kuid ootame ära, mida toovad läbirääkimised. Kui nad suudavad tõestada, et ettevõtte tulumaksu vähendamise kõrval suudetakse eelarves tagada kõikide sotsiaalsete ja riiklike vajaduste kinnimaksmine, siis võib ettepanekut pidada otstarbekaks. Praegu on see aga poolik.

KMÜ on süüdistanud reformierakonda, et see pakkumistega kohe avalikkuse ette läks ilma neid eelnevalt kooskõlastamata. Kas igatsete taga omaaegset koalitsiooninõukogu?

Ma ei arva, et heades perekondades oleksid perekonnanõukogud ja halbades mitte. Kõik sõltub ikka elavatest inimestest. Koalitsioonipooled peaksid üksteist austama. Kui reformierakond esitab ajakirjanduse kaudu eelnõu, mis maksusüsteemi täiesti ümber pöörab, siis mina ei pea seda viisakaks käitumiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum