Ukrainaga vaba kaubandus

Eesti ja Ukraina president kirjutasid lepingule alla möödunud aasta mais. Eesti parlament ratifitseeris leppe mullu oktoobris.

Eesti ja Ukraina kohustusid vabakaubanduslepingu jõustumise korral kaotama kõik impordi- ja eksporditollid. Kumbki riik ei tohi kehtestada ekspordi ja impordi suhtes mingeid koguselisi piiranguid.

Möödunud aastal eksportis Eesti Ukrainasse kaupu 825,7 miljoni krooni eest. Ukraina osatähtsus Eesti ekspordis oli 3,76 protsenti. Kaubandusbilanss Ukrainaga oli Eestil mullu 483,7 miljoni krooniga positiivne.

Ukraina president Leonid Kut?ma, kes käivitas 1994. a riigis turumajandusreformid, saatis äsja vanameelsele parlamendile kirja, milles ta kinnitas oma kindlat tahet jätkata reforme ja kutsus parlamenti majandusseaduste väljatöötamisel koostööle.

Põhiprobleem on selles, kas parlament nõustub rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõudel heaks kiitma säästlikku eelarvet, mille puudujääk moodustab kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võimas kommunistlik lobby väidab, et IMF tahab Ukraina tööstust hävitada.

Nagu ütles parlamendi eelarvekomisjoni esimees Mikola Azarov, on maksimaalselt võimalik 6,2--6,3protsendilise puudujäägiga eelarve heakskiit.

Eelmisel kuul lükkas IMF edasi 1,5 miljardi dollari suurusest tugilaenust neljanda jao ehk 350 miljoni dollari andmise Ukrainale, tuues põhjuseks reformitingimuste täitmata jätmise.

Ukraina statistikaministeeriumi andmeil oli jaanuariinflatsioon 9,4%, mis ületas peaaegu kaks korda valitsuse prognoosi. Inflatsiooni järsk tõus on tingitud eelmisel kuul üüri ja kommunaalteenuste kallinemisest 25% võrra. Selle aasta keskmiseks kuuinflatsiooniks on valitsus kavandanud 2,4%. BNS-REUTER-ÄP