Tallinna börsi emitentide nõuded kinnitati
Lisaks kindlale aktsiakapitali turuväärtusele nõutakse ettevõtetelt, kes tahavad pääseda Tallinna börsi esimesse nimekirja, vähemalt kolmeaastast majandustegevust ja kasumit lõppenud majandusaastal.
Tallinna börsi projektijuht Helo Meigas lisas, et määratletud on ka nõuded investorite arvu ja aktsiate jaotuse osas põhinimekirja noteeritud ettevõtetel. Nende ettevõtete aktsiad peavad olema vähemalt kahesaja investori käes ja 25 protsenti aktsiatest peab olema jaotatud avalikkusele. Nende hulka ei arvata ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmeid ning investoreid, kelle käes on rohkem kui viis protsenti ettevõtte aktsiapakist.
Tallinna börsi teise nimekirja arvatakse ettevõtted, kelle aktsiakapitali turuväärtus on vähemalt kümme miljonit krooni. Juhul kui ettevõtte turuväärtust ei ole võimalik hinnata, st aktsiad pole olnud varem järeturul kaubeldavad, võetakse aluseks firma omakapitali suurus. «Lisaks on nõutav firma kaheaastane majandustegevus ja investorite arv ettevõttes peab olema sada,» selgitas Meigas. «See on oluline väärtpaberite likviidsuse tagamiseks.»
Erinevalt börsi põhinimekirjast võivad teise nimekirja pääseda ka kasvuperspektiiviga ettevõtted, kes ei ole veel kasumisse jõudnud, rääkis Meigas kehtivast börsi reeglistikust.
Tallinna börsil on võimalik hakata noteerima võlakirju, aktsiaid ja kinniste fondide osakuid. Börs annab samuti võimaluse kaubelda ametlikult mittenoteeritud väärtpaberitega, juhul kui vähemalt kolm börsi liikmesfirmat avaldavad selleks soovi.
Nõuetele lisanduvad edaspidi emitendi informeerimiskohustused, mille korral peab börsile edastama informatsiooni olulistest väärtpaberi hinda mõjutavatest sündmustest. Need kuuluvad määratlemisele Tallinna börsi poolt, et tagada väikeinvestorite kaitse, ütles Meigas.
Finantsaruandeid hakatakse börsile esitama iga poole aasta tagant, mille hulka kuuluvad ka auditeeritud aastaaruanded.
Börsiliikmetele esitatavad nõuded ja kauplemisreeglid ning lisanduvad informeerimiskohustused selguvad veebruari jooksul.