14 veebruar 1996

Riigikogu võttis ette maareformiseaduse

Parlamendi ette jõudis üle 200 parandusettepaneku. Äripäeva trükki jõudmise ajaks kell kaheksa õhtul oli neist jõutud läbi hääletada alla poole. Tõenäoliselt jätkas parlament ettepanekute arutelu varase hommikutunnini. Eelnõu arutelu ajal kinnitati, et teine lugemine katkestatakse uute parandusettepanekute esitamise jaoks. Erinevatel hinnangutel peaks riigikogu muudetud seaduse vastu võtma märtsis.

Suurimaid erimeelsusi tekitasid küsimused, kes võivad maad erastada, kui palju maad võib erastada ning kes maksab maa erastamise toimingute eest, ütles eelnõu ettevalmistamist juhtinud riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma.

Maareformi seaduse eelnõuga on püütud kokku panna ka mõni aeg tagasi reformierakonna liikme Uno Mereste poolt esitatud individuaalkruntide erastamise seaduse eelnõu põhimõtteid. Põhiline väitlus käis maaelukomisjonis maafraktsioonide esindajate ja kehtiva maareformiseaduse ühe autori Liia Hänni vahel. Üks põhilisi Hänni ettepanekuid oli, et Eesti kodanikud saaksid erastada oma maa nii, et maksaksid esmalt üksnes 20% maa hinnast. Ülejäänud summa peaks erastaja maksma ainult siis, kui ta oma maa kellelegi edasi müüb.

Isamaaliidu liige Toivo Jürgenson ja reformierakondlane Andres Taimla kinnitasid, et nad toetavad seda ettepanekut. Samade fraktsioonide toetus kuulus ka Hänni ettepanekule, et maa erastamisega seotud kulud kannaks riik ning et selline toetus laieneks ka omaniku esimese ringi pärijatele -- abikaasale ja lastele. Hänni toetas ka Mereste eelnõus sisaldunud linnade individuaalkruntide omanikele reservmaa erastamise võimaldamist.

Jürgensoni sõnul peab maa mõõdistamisel tekkima konkurents, mis viiks selle teenuse hinnad alla. Praegust olukorda, kus ühe kinnistu tagasisaamise eest tuleb taotlejal maksta 5000--7000 krooni erinevaid tehnilisi kulusid, pidas ta ebanormaalseks. Maaerakondade arvates peaksid riik ja erastaja kulud omavahel jagama.

Maaelukomisjon toetas maaerakondade ettepanekut, et maa müügil enampakkumisega saaksid osaleda ka suured põllumajandusühistud. Hänni sõnul puudutab see parandus tuhandeid hektareid põllumaid ning peataks jõustumise korral põllumajanduse arengu talude suunas.

Üksmeelt pole ka selles, kas piirata eraõigusliku subjekti poolt erastatava maa hulka või mitte. Taimla kinnitas, et reformierakond on igasuguste piirangute vastu. Andres Varik maarahva erakonna ja põllumeeste kogu fraktsioonist arvas aga, et üks isik ei peaks saama määramatul hulgal maad erastada. Eelnõu pakub piiriks 50 hektarit.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju kinnitas, et esitatud muudatused ei kiirenda maareformi. «Nad teevad lihtsamaks maa erastamise, kuid läbimurret maareformi kiiruses ei toimu,» lisas ta. Taimla ja Hänni olid samal arvamusel.

«Kõige õigem oleks senine maareform tühistada ja hakata täiesti otsast peale, kuid see oleks muidugi võimatu,» ütles Raju. Tema arvates on suurim probleem see, et otsustati võimalikult rohkem maad tagastada, mistõttu maareformi pidurdavad nüüd pikad kohtuvaidlused. Riigi maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul on kõige olulisem muudatus see, et eelnõu sätestab ostueesõigusega maa erastamise hinna. Kuni 1998. aasta 31. detsembrini on sellise maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind. Enampakkumisel on erastatava maa alghinnaks hetke maksustamishind. Metsamaa müümise puhul lisatakse sellele metsa hind.

Taimla arvates võetakse uus seadus vastu märtsi keskel ning fraktsioonid esitavad veel hulgaliselt uusi parandusettepanekuid.

Maareformi seaduse võttis ülemnõukogu vastu 1991. aasta oktoobris. Järgnes erinevate poliitiliste jõudude kriitika. Viis aastat hiljem pole maareform veel lõppenud. Märtsis 1995 võimule saanud Tiit Vähi valitsus lubas maareformi kiirendada. Sama aasta mais moodustati keskkonnaminister Villu Reiljani juhtimisel valitsuse juurde maareformi komisjon, mis oktoobris esitas valitsusele oma ettepanekud seaduse muutmiseks. Detsembris kiitis valitsus muudatusettepanekud heaks ja saatis need edasi riigikokku.

Hetkel kuum