15. veebruar 1996
Jaga lugu:

Inglased töötavad Marlekori äriplaani kallal

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) programmi «Turn Around Management» raames on Tallinnas konsultandid John Baddeley ja John Astrom, kinnitati EBRD Eesti esindusest. Programmi eesmärk on aidata ettevõtete juhtkondi töö paremal ümberkorraldamisel.

Välisnõustajad hakkavad koostama Marlekori jaoks rahvusvahelistele normidele vastavat finantsplaani, teatas Marlekori nõukogu esimees Tiit Arge. Välisekspertide koostatud äriplaani alusel on võimalik taotleda lääne pankadelt investeeringuid või laene, lisas ta.

Marlekori nõukogu liikme Jaanus Reisneri sõnul ei võimalda praegused äriplaanid saada krediiti rahvusvahelisel finantsturul. «Marlekori krediidivajadus on suur, kuna plaanime tootmise ulatuslikku restruktureerimist,» jätkas Tiit Arge. Ettevõtte arenguplaan näeb sel aastal ette investeeringuid 38 miljoni krooni ulatuses, teatas ta. Arge sõnutsi on läbirääkimised Eesti pankadega praegu lõpusirgel, seetõttu keeldus ta kommentaaridest, väites vaid, et Eesti pankade huvi Marlekori vastu on tõusnud.

Marlekori arenguplaan selle aasta investeeringute osas saab täidetud Eesti-siseste laenude abil, ütles ettevõtte finantsosakonna ülem Dmitri Ilju?in ja lisas, et iga lisavõimalus väljastpoolt aitab ellu viia uusi ideid. Ekspordistrateegiat mõjutab oluliselt vabakaubanduslepingu ratifitseerimine Ukrainaga, mis avab suure turu, märkis Peter Sedin. «See sunnib suurendama toodangumahtu,» tõdes ta. Kui NSV Liidu ajal toodeti ettevõttes 5000 magamistoakomplekti kuus, siis tänaseks on toodangumaht langenud 1500ni, tõi ta lihtsa näite. Tollimaksud tõstsid komplekti hinna kolmekordseks, lisas Sedin.

ASi Standard juhatuse esimees Jüri Kaljuvee ütles, et investeeringud mahus 50--100 miljonit krooni lähima paari aasta jooksul on tootjatele ellujäämise küsimus, kuna vahetamist vajavad nõukogude ajal ehitatud küttesüsteemid ja soetatud tootmistehnika. Kaljuvee sõnul ei tasu tootjal võtta laenu intressiga üle 15%, kuna siis töötab ettevõte vaid pangale, makstes tagasi kogu teenitud kasumi. Väljapääs saabki olla madalama intressiga välislaen.

Puutööliidu tegevdirektor Bernhard Toots kommenteeris Marlekori seisu: «Töö laabub aeglaselt, kuid ülesmäge.» Kui 1993. aastal tuli Marlekor välja madalseisust ja 1994. aastal algas tormiline areng, siis eelmisel aastal toimus stabiliseerumine, märkis Toots.

1. märtsil kolib Marlekori administratsioon uutesse ruumidesse, mille ehituseks investeeriti 5 miljonit krooni, teatas ettevõtte president ja juhatuse esimees Peter Sedin. Arge sõnul on aasta esimesel poolel kavas ümber kolida ka peeglitsehh, et vabastada Pärnu maantee äärsed pinnad loodavaks äritänavaks. Vabaneva tsehhihoone ja praeguse büroo-osa kavatseb Marlekor välja rentida.

Eesmärk on vabu tootmishooneid välja rentida ja ühendada ettevõtte administratiiv- ja tootmishooned sügavamale territooriumile, väitis nõukogu esimees. «Kallist rendipinda kesklinnas ei saa raisata,» põhjendas Arge ümberkorraldusi ja lisas, et kogu tehase territoorium, 20 hektarit, peab leidma otstarbekaima kasutuse. On mõeldud ka plaanile rajada ajakirjandusmaja taha parkla, lausus ta.

Marlekori kohustused erastamisagentuuri ees on täidetud, kinnitas Arge. EEA nõukogu poolt nõutu järgi oli tööhõivekohustus eelmisel aastal 1500 inimest, praegu on ettevõttes üle 1600 töötaja, tõendas ta. Marlekori selle aasta tööhõivekohustus 1700 inimest ja investeerimiskohustus 35 miljonit krooni saab täidetud, lisas Arge. Praegu Marlekorile otseseid pretensioone ei ole, kinnitas Marko Kadanik EEAst. Küll aga on EEA ja Marlekori juhtkonna vahel toimunud mõttevahetusi endise Tallinna vineeri- ja mööblivabriku maksevõlgade ja viiviste osas. Marlekori ja ettevõtet esindavate juristide seisukoht on, et enne erastamist tekkinud kohustused ei tulnud ettevõttele kaasa.

Marlekori müügileping sõlmiti erastamisagentuuriga 22. septembril 1993 müügihinnaga 56 miljonit krooni. Ettemaksu 11,2 miljonit krooni tasus erastaja 4. oktoobril 1993. Kogu summa peab olema tasutud 15. septembril 2002. Marlekori aktsiatest kuulub 67,5% kindlustusseltsile Aeromet, 25% ASile Merali ja 7,5% ASile Akmos.

Eelmisel aastal müüs Marlekor toodangut 201 miljoni krooni eest, sellel aastal plaanib tegevjuhtkond müügimahu tõusu 280 miljoni kroonini. Kasuminumbreid ei tahetud enne audiitorkontrolli avaldada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum