Viinavabrikandid pakuvad üle

Eesti alkoholitootjad on väitnud, et salaviina osakaal ulatub siinsel turul kuni 50 protsendini. Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm peab seda tublisti ülepakutuks.

«Enne aktsiisi tõusu eelmisel aastal hõiskasid kõik viinatootjad, et neil on väga suur läbimüük. Viina on lihtsalt varuks ostetud ja seda pole suudetud tänaseni ära tarbida,» on Valm kindel. Samal arvamusel on ka maksuameti aktsiisitalituse juhataja Mait Ollino.

Tollil on kahtlusi, et märkimisväärse osa salaviinast on valmistanud Eesti tootjad. Riigisiseselt ei kontrollita Vello Valmi sõnul alkoholitootmist piisavalt. Pole välistatud, et osa viina pealt, mis siltide järgi on legaalne, on tegelikult maksud maksmata. Mitme sellelaadse juhtumi suhtes toimetab toll praegu juurdlust.

Maksuameti aktsiisitalitus hakkas viinaga tõsisemalt tegelema alates möödunud suvest.

Aktsiisitalituse juhataja Mait Ollino ütleb, et aktsiisiinspektorid on ametlikud piirituse- ja viinatehased enam-vähem läbi käinud. «See tähendab, et oleme saanud ülevaate olemasolevatest mõõtmis- ja kontrollimisseadmetest, arvepidamise täpsusest ja salaviina villimise võimalustest,» selgitab Ollino.

«Me ei saa praegu kätt südamele pannes väita, et nendelt villimisliinidelt ei tule lisaks ametlikule toodangule ka salakaupa,» lisab Ollino. Viina saab villida kõikjal, kus on villimisliinid, ka mahla- ja limonaaditehastes.

Praeguseks on aktsiisiinspektorid enam-vähem kindlad, et Moe piiritusetehases, Rakvere piiritusetehases ja RASis Liviko on vajalikud mõõteriistad olemas. Näiteks Moe tehases saadab piirituse valmimisteekonda 150 aktsiisiinspektori pandud plommi. Tõsi, seadmed on vananenud. Moe piiritusetehas pidi sellel aastal uued mõõturid paigaldama.

Ülejäänud viinatootvates vabrikutes on mõõteseadmed maksuameti aktsiisitalituse andmetel puudulikud.

Aktsiisitalitus ei oska ka ise veel öelda, kui kaugele tohivad nende inspektorid oma nõudmistes minna. Praegu on inspektoritele antud õigus nõuda mõõteriistade pealepanekut, kuid pole õigust sanktsioone rakendada, kui seda ei tehta.

Alkoholitoomise litsentse annab välja majandusministeeriumi litsentsikomisjon. Litsentsi saamisega kohustust mõõteseadmed paigaldada ei kaasne.

Maksuinspektorid ei taha hästi uskuda, et litsentsi omavad viinatehased salaviina tootmisega tegelevad. Vello Valm tolliametist avaldab selle suhtes siiski kahtlust: kas keegi ikka võib kindlalt öelda, palju Eesti tehastes tegelikult piiritust ja viina toodetakse?

Detsembris pidas politsei Eesti piiril kinni koorma ASi Ofelia viinaga. Selgus, et viina oli vaid ülemine rida, selle all olid aga tühjad euroalused. Autojuht väitis, et viin varastati ilmselt seisu ajal ära. Riik nõudis maksud Ofelialt sisse. Põhiosa viinalastist, 1973 kasti jäi aga Eestisse ja ekspordi eest vastutab viinatehas ise.

Eelmise aasta lõpus pidas toll kinni kaks piiritusesaadetist, kummaski ligi 30 000 liitrit piiritust. Tollil tekkis kahtlus, et ekspordina vormistatud piiritus taheti Eestisse jätta.

Rakvere piiritusetehasest ostetud koorem müüdi tehasele hiljem tagasi, sest seda ei suudetud Eestisse jätta. Rakendatud meetmed ajasid salakaubavedajate ürituse nurja, kuid samas ei suutnud toll ka kedagi teolt tabada. Detailidest ei taha aga Vello Valm kõneleda. Tema väitel on see ametisaladus.

Moe piiritusetehasest lähtus teine piirituselast, mida taheti paberite järgi Lätisse viia. Tänu koostööle Läti tolliametnikega seisab see kogus Valmi sõnul tänaseni tollilaos. Koormale pole õiget omanikku välja ilmunud.

Valm on veendunud, et mõlemad koormad olid mõeldud Eesti oma salaviina tootmiseks. Piirituse- ja viinatehastes käivad siiamaani rahakohvritega mehed, kes soovivad kanget kraami osta.

Piiritust veetakse Eestist välja ka raudteetsisternides. Valmi kinnitust mööda on see tolliametnike erilise kontrolli all. Tema sõnul koostab toll mõõtmisaktid, plommib tsisternid ja kontrollib piiril kõik üle. Paraku ei saa alati kindel olla, et tsisternidega veetud piiritus Eestisse tagasi ei tule.

Tolliametnike järelepärimised Venemaale on näidanud, et mõnikord on piiritusetsisternid suurtes avarustes kaduma läinud, eriti need, mis on suunatud Kesk-Aasiasse. Kui aga mõni tsistern ära kaob, võib see Eestisse justkui tühja vagunina tagasi tulla.

Ametlike tollipunktide vahele jäävad ka piiripunktid, kust alkoholivedu on ametlikult keelatud. Toll ja piirivalve on seal küll mitmele koormale jälile jõudnud, kuid võib arvata, et sealtkaudu koormad siiski liiguvad. Räägitakse, et viinakonteineri toimetamiseks üle piiri tuleb maksta 5000 USA dollarit (58 500 krooni).

Hiljuti trahviti Pärnus ühe viinakonteineri eest salakaubavedajaid mõne tuhande krooniga. «Toll oleks määranud trahvi vähemalt pool miljonit krooni, selline õigus on antud tolliseadusega,» lausub Valm.

Mõistagi liigub Eestis ka läänest tulnud salaviina, kuid selle osakaal ei ulatu ilmselt üle 20 protsendi. Toll on üritanud küll ebaseadusliku alkoholi turuosa hinnata, kuid puuduvad usaldusväärsed andmed tarbimise kohta. 1995. aastal tabasid tollitöötajad üle poole miljoni liitri salaviina ja -piiritust. Kui kogu kättesaadud alkohol viinale taandada, võib öelda, et eelmisel aastal konfiskeeriti ligi miljon liitrit illegaalset viina.

Eestist liigub läbi ka suur kogus transiitviina. Põhiliselt tuuakse seda Belgiast, Saksamaalt ja Hollandist Tallinnasse, kust see peaks paberite järgi edasi liikuma põhiliselt Venemaale ja Kesk-Aasiasse, samuti Ukrainasse ja Valgevenesse. Transiitviina peab Vello Valm ohtlikuks, sest osa sellest jääb kindlasti Eestisse. Need kogused ei ole aga sugugi suured, lisab Valm.

Samad probleemid on ka Rootsi ja Soome tollil. Varem tulid transiitviina lastid läbi Rootsi ja Eesti, kusjuures mõlemasse riiki poetati samast koormast salaviina maha. Tänu tolliametnike heale koostööle pole seda viimasel ajal enam täheldatud.

Üks viimaseid koguseid salaviina saabus Tallinnasse 3. veebruaril Hollandi sadamast. Viin oli deklareeritud mahlana, kuigi mahla oli konteineris vaid õhuke kiht. Salalaadung oli määratud ühele olematule Eesti firmale, kes pidi selle transiidina edasi saatma.

Eesti toll jõudis sellele laadungile oma infokanalite abil jälile ning on alustanud juurdlust.

Tolliamet sai hiljuti ka Soome tollilt kogu infopaketi alkoholi kohta, mis eelmisel aastal Soomest paberite järgi Eestisse saadeti. Kahe riigi andmete kõrvutamisega tahetakse mõndagi avastada.

Konfiskeeritud alkohol peaks vastavalt valitsuse määrusele minema RASi Liviko ümbertöötlemiseks, kuid Liviko ei soovi seda tolli väidetel teha. Seetõttu taotlebki toll endale õigust hakata taas alkoholi tollioksjonitel müüma.