Kuude Eesti panka tuleb maailmapanga krediit
Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agate Daltoni sõnul sõltub pankadele eraldatava raha suurus nende esitatavate projektide kõlblikkusest, hetkel igale pangale antava krediidi suurust veel otsustatud ei ole.
Projekti raames finantseeritavate laenulepingute lõpliku valiku teeb Daltoni ütluse kohaselt rahandusministeeriumis töötav maailmapanga projekti rakendusüksus.
«Maailmapanga poolt on finantseeritavatele projektidele seatud väga täpsed ja suhteliselt kõrged nõuded,» märgib Eesti Forekspanga laenudirektor Urmas Pastarus.
Tallinna Panga laenudivisjoni direktori Rait Lukase sõnul peab maailmapanga laenu taotlev ettevõte olema eraomanduses ja finantseerima ise projekti vähemalt 30 protsendi ulatuses. Ettevõte peab olema kasumis eelmise tegevusaasta jooksul ja positiivse krediidiminevikuga ehk laenuvõlata.
Laenu ei anta olemasolevate võlgade või lühiajalise kaubanduse finantseerimiseks, samuti investeeringuteks omakapitali.
Maailmapank keeldub Agate Daltoni väitel krediteerimast alkoholi- ja sõjatööstust ning keskkonnakahjulikke projekte.
Maksimaalseks laenutähtajaks on Pastaruse sõnul kuni 10 aastat ja ja klient peab maailmapanga projekti raames võetud laenult maksma intressi 13--15 protsenti.
Daltoni sõnutsi hakkavad pangad laenuintressi küll maksma vastavalt maailmapanga valuutakorviga seotud ujuva intressi muutumisele (toimub kaks korda aastas), kuid panga ja kliendi vahel sõltub ujuva või püsiva intressi määramine nendevahelisest kokkuleppest.
Intressimaksmine Forekspangale toimub Pastaruse väitel kliendi poolt tavaliselt kord kuus, kuid põhiosa tagasimaksmine sõltub laenu taotleva ettevõtte ja panga omavahelisest kokkuleppest.
«Investeerimispangas toimub intressimaksete tasumine üldjuhul neli korda aastas ja põhiosa tagasimaks kas iga kolme või kuue kuu tagant, « selgitab Investeerimispanga asepresident Gunnar Kraft.
Laenu põhiosa tagasimaks hakkab kliendile osaliselt sõltuma panga poolt rahandusministeeriumile tehtavatest laenu tagasimaksetest. See tähendab, et kui pank saab laenu kaheks kuni kümneks aastaks, siis peab ka suutma selle aja jooksul raha tagasi maksta,» tähendab Dalton.
Pastaruse sõnutsi pikaajalise krediidiressursi tõmbamine panka üldjuhul ei mõjuta panga ja kliendi vahelist kokkulepet. Kui kliendi poolt on soovitav oluliselt pikem tagasimaksegraafik, kui maailmapanga poolt pakutu, siis teatud tõkkeid võib tekkida.
Pastaruse sõnul hakkab Forekspank saadava rahaga finantseerima eelkõige uusi klientide esitatavaid laenuprojekte, mille suhtes pooled püüavad jõuda kokkuleppele maailmapanga seatud laenutingimustes.
«Selle ressursiga on võimalik krediteerida projekte, mida ei olnud võimalik varem finantseerida. Siia võivad lisanduda ka projektid, mida ei finantseeritud laenutingimuste mittevastavusest, kuid mis on nüüdseks oluliselt paranenud,« räägib Pastarus.
Tallinna Panga laenudivisjoni direktori Rait Lukase sõnul on olemas juba teatav hulk potentsiaalseid pikaajalisi krediteeritavaid projekte, mille suhtes käivad juba läbirääkimised. «Need puudutavad tööstust,» on Lukas napisõnaline.
Nii Urmas Pastarus kui ka Gunnar Kraft ei oska täna veel kindlalt maailmapanga poolt saadava ressursiga finantseeritavaid projekte välja pakkuda.