Eksport külmub

Eesti eksportöörid on külma talve tõttu sattunud jäävangi. Igasugune liikumine on lõppenud saarte sadamates, Pärnus, Paldiskis. Kundas hoiab renditud jääpuksiir sadamale juurdepääsu lahti, kuid avamere laevatee on umbes. Laevaliiklus toimib veel vaid Tallinnas ja sedagi suurte hälvetega.

Ootamatult külma talvega ei saa sellist olukorda õigustada. Kolmekümne miinuskraadini jõudmine on Eesti kliimavöötmes täiesti normaalne. Sama külm või hullemgi on ju ka Soomes, Rootsis ja Norras, kuid seal suudetakse tähtsamatesse sadamatesse juurdepääs tagada.

Eesti riigil oli kuuskümmend aastat tagasi kolm jäälõhkujat: Suur Tõll, Tasuja ja Merihärg. Tänasel Eesti Vabariigil on vaid jäämurdja Tarmo ja seegi viimastel päevadel suure töökoormuse tõttu ajuti rivist väljas. Ka jäämurdjat Karu võib pidada riigi omandiks, kuna see kuulub riigiettevõttele Muuga Sadam. Seega on praegu Eesti sadamatesse halvem juurdepääs kui president Pätsi ajal.

Mitu viimast valitsust on rõhutanud, et Eesti tuleviku võti seisneb lääne turule murdmises, ekspordi suurendamises. Praegu tuleb aga enne läände murdmist meri lahti murda.

ASi Kunda Nordic Tsement ekspordidirektor Aarne Rae leiab, et põhiliste veeteede lahtihoidmine peaks olema sama loomulik riigi kohustus kui maanteedel sõidetavuse tagamine. «Eesti kui eksportija mainet kisub see kõvasti alla, kui me ei saa täita oma ekspordilepinguid. Pärnumaa eksportööride liidu juhatuse esimees Rein Adams väidab, et Pärnu sadama jääsoleku tõttu on halvatud vähemalt 2000 inimese töö selles regioonis.

Ainult Tallinna sadamate lahtioleku garanteerimist võib seega pidada regionaalpoliitiliseks otsuseks, millega eelistatakse pealinna ja selle lähiümbrust.