25. veebruar 1996
Jaga lugu:

Transiitvedu takistavad nii keelud kui jää

RE Eesti Raudtee finantsdirektori Peeter Põlluveeri sõnul kehtestati tsisternvagunite laadimiskeeld 16.--23. veebruarini. Keeld tähendab, et Vene pool ei lae Tallinna või Muuga sadamasse sõitvaid tsisternvaguneid.

Eesti Raudtee kasutatav vagunipark kuulub ikka endise NSV Liidu territooriumil asuva vagunipargi koosseisu, kus igale piirkonnale on kasutamiseks ette nähtud kindel hulk mingit tüüpi vaguneid. Põlluveeri sõnul kehtestatigi keeld seetõttu, et Eesti Raudtee hoiab Eestis ettenähtust rohkem vaguneid. Keeld kehtestada oli tema sõnul igati loogiline, sest Eestis olevaid ülenormivaguneid ei saa mujal kasutada.

Vagunid on liiga kaua Eestis olnud seetõttu, et raudtee kliendid, nt kütusevedajad, ei tühjenda neid või teevad seda aeglaselt. Põlluveeri sõnul on eriti suuri probleeme kütuse mahalaadimisel Eurotec Eesti ASil, täpsemalt Tekoili terminaalil. Põlluveeri hinnangul on praegu raske öelda, kas Vene poole keeld ka homme veel jõus on. «Tavaliselt ei kehti sellised keelud kuigi kaua,» märkis ta.

Põlluveeri sõnul oleks transiitkaupade vedamine raskete jääolude tõttu häiritud ilma keelutagi. Jäälõhkujate puudus ei võimalda kaupa sisse ega välja vedada. Eurotec Eesti ASi kommertsdirektori Jüri Semjonovi hinnangul on olukord jääolude tõttu raske, sest jäälõhkujaid on vähe.

Raskete jääolude ja keelu tõttu on kaubavood tunduvalt aeglustunud. Seetõttu saavad Põlluveeri sõnul kahju eelkõige raudtee kliendid, kelle tarnetähtajad lähevad üle kokkulepitud aja ja kes peavad maksma raudteele trahvi vaguni üle tähtaja kinnihoidmise eest, ning Eesti Raudtee, kellel jääb saamata transiidist tulev tulu. Kuna suuremat kahju saavad raudtee kliendid, on Põlluveeri sõnul kaubavedude korraldamine meritsi nende enda asi.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmeti hinnangul vajaks Eesti veel üht jäälõhkujat, sest arvestades praeguste vanust võib neist üks varsti rivist välja langeda. «Oleme püüdnud jäälõhkujaid rentida, kuid kõikidel, kelle poole oleme pöördunud, on endalgi nendest puudus,» märkis Palmet. Eelmisel nädalal pakkus ministeeriumile oma jäälõhkujat üks Kanada firma, kes küsib selle eest renti veidi üle viie mln krooni kuus. Ministeerium valmistas valitsusele ette rentimisdokumendid. Kui valitsus need heaks kiidab, võib jäälõhkuja juba käesoleval nädalal siin olla.

Praegu töötab Tallinna ümbruses kaks jäälõhkujat --veeteede ametile kuuluv Tarmo ning RE Tallinna Sadama jäälõhkuja Karu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum