• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
«Rahandusministeerium teeks praegu targasti, kui valmistaks ette kaks riigieelarve varianti,» pakub reformierakonna aseesimees Valve Kirsipuu. Ta tutvustab eelmisel nädalal tekkinud ideed koostada ettevõtluse arengukava, kuhu lisataks ühe olulise momendina ettevõtete tulumaksuvabastus.
Enne tulumaksuseaduse muutmise eelnõu hääletamisele panemist tuleb reformierakonnal teha lobby eelkõige valitsuskoalitsiooni sees. 8. veebruari valitsuse istungil lükati eelnõu juba korra tagasi.
«Arvan, et kompromiss on võimalik,» hindab Kirsipuu eelnõu ?ansse sellele vaatamata heaks.
Alates käesolevast aastast kuni aastani 2000 peab Pakterminal tasuma poole kehtivast tulumaksumäärast ja alles järgmisel sajandil peab firma hakkama maksma ettevõtte tulumaksu täies ulatuses.
«Pakterminal selle arvestusega loodigi, et tuleb tulumaksuvabastus,» avameelitseb Rammo.
Riigiametnikke mõista püüdes arvab Rammo, et midagi halba ettevõtluse vabastamine tulumaksust ka üldriiklikult ei kujuta, lisaks poleks firmadel enam põhjust oma makse varjata.
Kui näiteks ajaleht Äripäev tahaks olla novaatorlik, nõuaks ta pärast tulumaksuseaduse muutmist kõigilt oma töötajatelt, et need vormistaksid end füüsilisest isikust ettevõtjateks ja hakkaksid tööle mitte töölepingu, vaid tellija-täitja tsiviillepingu alusel.
Ajalehe omanikel langeks sellisel juhul ära vajadus pidada kinni ja üle kanda oma töötajate üksikisiku tulumaksu ning maksta tema palgast ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu. Ettevõtjatest ajakirjanikud saaksid selle arvel kätte suurema palgasumma.
Analoogiliselt teiste ettevõtlusvormidega investeeriks füüsilisest isikust ettevõtja oma aastakasumi tegevuse laiendamisse ega peaks sellelt seetõttu makse tasuma.
Maksunõunik Enn Roose sõnul algas füüsilisest isikust ettevõtjateks registreerimise buum Eestis juba mõni aeg tagasi. Tulumaksuvabastuse puhul leidub ilmselt rohkelt neid, kes seda võimalust kasutavad, ehkki kaasnev raamatupidamise sisseseadmine igaühele jõukohane pole.
Kolmas tõsine hirm on seotud Eesti ja Euroopa Liidu suhetega. Kui Eesti ühineb kunagi Euroopa Liiduga, kaovad impordi- ja ekspordimaksud, mis praegu täidavad riigieelarvet umbes 3,5 miljardi krooniga. Tekkinud auku oleks raske täita.
Rahandusminister Mart Opmann rõhutab, et Eesti ettevõtted kasutavad niigi väga aktiivselt kehtiva liberaalse tulumaksuseaduse võimalust kiirendada põhivahendite amortisatsiooni ning õigust kanda tuludest suuremaid kulusid kuni viie aasta võrra edasi. Kuigi nominaalselt on ettevõtete tulumaksumäär 26 protsenti, on tegelik maksumäär arvestuslikult palju väiksem, 1994. aastal umbes 16% ja 1995. aastal 12%. Raha ümberpaigutamiseks on mitu võimalust
Äripäeva brutokasum 1995. aastal oli ümardatuna seitse miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksuks läheks 1,64 miljonit krooni ja puhaskasum tuleb 5,44 miljonit krooni.
Esimene võimalus
Investeerime 1,64 miljonit krooni põhivahenditesse. Ostame arvuteid ja autosid ning hakkame senisest paremini ja tootlikumalt tööle.
Teine võimalus
Maksame 1,64 miljonit krooni 70 töötajale palgalisaks.
Riik teenib palkade pealt aastas 619 000 krooni maksude näol senisest rohkem, iga palgasaaja saab kuus 1215 krooni juurde.
Kolmas võimalus
Paneme 1,64 miljonit krooni mõnda kodumaisesse või välisriigi kommertspanka deposiidi peale.
Neljas võimalus
Äripäeva omanikud määravad 1,64 miljonit krooni dividendideks, makstes selle pealt 26 protsenti tulumaksu.
Viies võimalus
Võib suurendada 1,64 miljoni krooni ulatuses firma aktsiakapitali.
Kuues võimalus
Võib suunata 1,64 miljonit krooni reservfondi.
Kindlasti on võimalusi veel rohkemgi. Kõige kasulikum tundub maksudeks mittekuluva raha investeerimine tootmisse. Üsna väike kasutegur on raha suunamisel palgafondi suurendamiseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele