26. veebruar 1996
Jaga lugu:

Maksuvabastuse eelnõu on ohus

«Rahandusministeerium teeks praegu targasti, kui valmistaks ette kaks riigieelarve varianti,» pakub reformierakonna aseesimees Valve Kirsipuu. Ta tutvustab eelmisel nädalal tekkinud ideed koostada ettevõtluse arengukava, kuhu lisataks ühe olulise momendina ettevõtete tulumaksuvabastus.

Enne tulumaksuseaduse muutmise eelnõu hääletamisele panemist tuleb reformierakonnal teha lobby eelkõige valitsuskoalitsiooni sees. 8. veebruari valitsuse istungil lükati eelnõu juba korra tagasi.

«Arvan, et kompromiss on võimalik,» hindab Kirsipuu eelnõu ?ansse sellele vaatamata heaks.

Teine pähkel tuleb pureda riigikogu rahanduskomisjonis. Riigikogu kodukorra järgi saab eelnõu minna esimesele lugemisele riigikogu täiskogu ette siis, kui juhtiv komisjon, antud juhul rahanduskomisjon, sellele oma hinnangu on andnud.

Rahanduskomisjoni esimehe, koonderakondlase Olev Raju arvamus eelnõust pole kuigi hea. «Väga tõenäoline, et sellisel kujul riigikogus seda eelnõu vastu ei võeta,» lausub ta.

Mängides läbi stsenaariumi, et tulumaksust vabastamise eelnõule on vastu koonderakond ja põllumeeste parteid, võib teha järgmise spekulatsiooni: reformierakonnal, Isamaaliidul, parempoolsetel ja keskfraktsioonil on riigikogus 47 häält; koonderakonnal ja maarahva ühendusel 42 häält. Ülejäänud riigikogu liikmete puhul võib vaekauss kalduda ühele või teisele poole. Ilmselt keeravad eelnõule selja pensionäride ja perede liidu liikmed, samas kui Vene fraktsiooni kuuluvad ärimehed võivad eelnõu pooldada.

Erinevate arvamuste kohaselt saaksid kõige rohkem kasu tulumaksust vabastamisest suurettevõtted, kellel on raskem peita oma kasumit kas maksuvaba firma või kahjumiga tegutseva valdusfirma sildi taha.

Valve Kirsipuu sõnul oli reformierakonnale äärmiselt positiivne üllatus ettevõtjate heakskiitev suhtumine eelnõusse. «Ma räägin tööstuse keskliidu toetusavaldusest,» täpsustab Kirsipuu.

Kuigi ajakirjanduses domineerivad valdavalt poliitikute arvamusavaldused, on kõik küsitletud ettevõtjad eelnõuga kahel käel päri. «Absoluutselt kindlasti oleks sellest kasu,» on Haapsalu Uksetehase ASi peadirektor Ago Soomre innukas eelnõu pooldaja. «Naguinii investeerin kogu kasumi tootmisse, dividende ei maksa,» esindab ta firmajuhi tüüpi, kes väikese lisakasumi üle vaid rõõmustab. Haapsalu uksetehase käive on investeeringute arvel kasvanud igal aastal 50--100 protsenti. Kui investeeringuteks loodakse soodsamad tingimused, oleks kasv ettevõtte juhi hinnangul veelgi suurem.

«Palgafondi suurendamiseks ma tulumaksu ei kasutaks,» tunnistab Soomre. Ta kahtleb ka töötajate ettevõtjateks vormistamise kasuteguris. «Ei viitsiks seda teha,» on Soomre seisukoht.

ASi Pakterminal pearaamatupidaja Toomas Rammo tööandja on selline välisosalusega firma, kellel tänu seni kehtinud välisinvesteeringuid soodustavale seadusele polnud kuni selle aasta alguseni vaja niikuinii ettevõtte tulumaksu tasuda.

Alates käesolevast aastast kuni aastani 2000 peab Pakterminal tasuma poole kehtivast tulumaksumäärast ja alles järgmisel sajandil peab firma hakkama maksma ettevõtte tulumaksu täies ulatuses.

«Pakterminal selle arvestusega loodigi, et tuleb tulumaksuvabastus,» avameelitseb Rammo.

Riigiametnikke mõista püüdes arvab Rammo, et midagi halba ettevõtluse vabastamine tulumaksust ka üldriiklikult ei kujuta, lisaks poleks firmadel enam põhjust oma makse varjata.

Kui näiteks ajaleht Äripäev tahaks olla novaatorlik, nõuaks ta pärast tulumaksuseaduse muutmist kõigilt oma töötajatelt, et need vormistaksid end füüsilisest isikust ettevõtjateks ja hakkaksid tööle mitte töölepingu, vaid tellija-täitja tsiviillepingu alusel.

Ajalehe omanikel langeks sellisel juhul ära vajadus pidada kinni ja üle kanda oma töötajate üksikisiku tulumaksu ning maksta tema palgast ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu. Ettevõtjatest ajakirjanikud saaksid selle arvel kätte suurema palgasumma.

Analoogiliselt teiste ettevõtlusvormidega investeeriks füüsilisest isikust ettevõtja oma aastakasumi tegevuse laiendamisse ega peaks sellelt seetõttu makse tasuma.

Maksunõunik Enn Roose sõnul algas füüsilisest isikust ettevõtjateks registreerimise buum Eestis juba mõni aeg tagasi. Tulumaksuvabastuse puhul leidub ilmselt rohkelt neid, kes seda võimalust kasutavad, ehkki kaasnev raamatupidamise sisseseadmine igaühele jõukohane pole.

Kolmas tõsine hirm on seotud Eesti ja Euroopa Liidu suhetega. Kui Eesti ühineb kunagi Euroopa Liiduga, kaovad impordi- ja ekspordimaksud, mis praegu täidavad riigieelarvet umbes 3,5 miljardi krooniga. Tekkinud auku oleks raske täita.

Rahandusminister Mart Opmann rõhutab, et Eesti ettevõtted kasutavad niigi väga aktiivselt kehtiva liberaalse tulumaksuseaduse võimalust kiirendada põhivahendite amortisatsiooni ning õigust kanda tuludest suuremaid kulusid kuni viie aasta võrra edasi. Kuigi nominaalselt on ettevõtete tulumaksumäär 26 protsenti, on tegelik maksumäär arvestuslikult palju väiksem, 1994. aastal umbes 16% ja 1995. aastal 12%. Raha ümberpaigutamiseks on mitu võimalust

Äripäeva brutokasum 1995. aastal oli ümardatuna seitse miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksuks läheks 1,64 miljonit krooni ja puhaskasum tuleb 5,44 miljonit krooni.

Esimene võimalus

Investeerime 1,64 miljonit krooni põhivahenditesse. Ostame arvuteid ja autosid ning hakkame senisest paremini ja tootlikumalt tööle.

Teine võimalus

Maksame 1,64 miljonit krooni 70 töötajale palgalisaks.

Riik teenib palkade pealt aastas 619 000 krooni maksude näol senisest rohkem, iga palgasaaja saab kuus 1215 krooni juurde.

Kolmas võimalus

Paneme 1,64 miljonit krooni mõnda kodumaisesse või välisriigi kommertspanka deposiidi peale.

Neljas võimalus

Äripäeva omanikud määravad 1,64 miljonit krooni dividendideks, makstes selle pealt 26 protsenti tulumaksu.

Viies võimalus

Võib suurendada 1,64 miljoni krooni ulatuses firma aktsiakapitali.

Kuues võimalus

Võib suunata 1,64 miljonit krooni reservfondi.

Kindlasti on võimalusi veel rohkemgi. Kõige kasulikum tundub maksudeks mittekuluva raha investeerimine tootmisse. Üsna väike kasutegur on raha suunamisel palgafondi suurendamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum