Kütuseäri väljub riigi kontrolli alt

Puudub täpne ülevaade sellest, kui suur võib olla illegaalse kütuse osakaal Eesti turul. Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu sõnul näitab tolli käsutuses olevate andmete analüüs, et salakaubana imporditud kütuse osakaal võib ulatuda umbes kümnendikuni kogu turust.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl on hinnanud illegaalse kütuse hulka 40 protsendiga turumahust.

Kütuse jae- ja hulgimüügiga tegeleva ASi Eriõli müügidirektor Hans Kareta ei usu, et illegaalne kaup lähiajal turult kaob või selle osakaal väheneb. «Tundub, et praegu on siin väga lihtne illegaalset kütust müüa,» lausub ta.

Praegu on Eestist võimalik kütust odavamalt osta, kui seda legaalselt Venemaalt hankida, ja sellepärast on paljud firmad loobunud Venemaal kütuse soetamisest, teab Kareta.

Marko Allikson ütleb, et ta ei saa kindlalt väita, et Eesti Statoilile pole pakutud illegaalselt imporditud kütust, kuna pakkumuse puhul ei teata keegi, et see on illegaalselt sisse toodud. Küll aga võib väita, et Statoil pole kunagi müünud illegaalselt imporditud kütuseid, sest firma kasutab ainult emafirma ostukanaleid, lisab Allikson.

Mart Kutsari sõnade kohaselt pole kütuseaktsiisi kolmekordne kasv toonud kaasa sama suurt aktsiisimaksudest laekuva summa kasvu. Ta lisab, et jaanuaris laekus riigile kütuseaktsiisi näol umbes sama suur summa, kui enne aktsiisimäärade tõstmist.

Rahandusministeeriumi andmeil kanti jaanuaris riigi arvele mootorikütuse aktsiisi pisut vähem kui kuus miljonit krooni ehk alla ühe protsendi aastaks kavandatust. Riigieelarves on ette nähtud aktsiisi laekumine 692 miljonit krooni aastas.

Majandusministeeriumi litsentsitalituse peaspetsialist Anu Vainik ütleb, et seni pole Eestis üheltki kütusefirmalt litsentsi sel põhjusel ära võetud, et nad on tegelnud illegaalse kütuseäriga. «Keegi ei ole litsentsikomisjonile suutnud litsentsi äravõtmise vajalikkust piisavalt tõestada,» märgib ta.

Toomas Udu tolliametist lausub, et kütusefirmade litsentseerimisest oleks rohkem kasu, kui pärast litsentsi väljastamist kontrollitaks ka firma edasist tegevust. Praegu pole Eestis kedagi, kes sellist kontrolli teeks.

Mart Kutsari sõnade kohaselt oleks kütusekaubandus võimalik kohe kontrolli alla saada, kui kogu imporditav kütus suunata tolliladudesse. Ta ütleb, et kui riik tunneks tõsiselt huvi, oleks võimalik juba paari nädalaga luua pilt illegaalsest kütuseärist. «Kahjuks ei ole riigiametnikel sellist tahtmist ja võib-olla ka sellist jõudu ning teadmisi,» lausub Kutsar.

Marko Allikson räägib, et illegaalse kütuse hulga vähendamiseks tuleks eelkõige suurendada kontrolli piiri ületavate kütusekoguste üle ja eriti tähelepanelikult ning põhjalikult kontrollida kõiki ametlikult Eestist välja minevaid koguseid.

Samuti pärsiks musta äri see, kui keelata ära kütusemüük otse kütuseveokitelt ja ahjukütuse kasutamine diislikütuse asemel.

Toomas Udu sõnade kohaselt saab salakaubandust takistada, kui kaaluda ära piiri ületavad kütusekogused või saata kahtlaseid koguseid kuni piirini. Praegu kütusetsisterne ei kaaluta, kuid pärast lume sulamist on kavas piirile paigaldada kaks raudteekaalu, kinnitab Udu. Kütusekoguste saatmine tolliametnike poolt oleks tema sõnul võrdlemisi kulukas.

Udu lisab, et illegaalse kütuseäri vastu võitlemisel ei pea kogu tähelepanu suunama ainult piirile, kontrollida tuleb ka kütusemüügiga tegelevaid firmasid. Ta ütleb, et seni pole ta kuulnud, et mõnes bensiinijaamas oleks käidud kontrollimas seal müüdavate autokütuste päritolu.

Mart Kutsar avaldab kahetsust, et ilmselt hakkab riik illegaalse kütuseäri piiramise vastu rohkem huvi tundma alles pärast seda, kui selgub, et ka veebruaris laekus kütuseaktsiisi riigieelarvesse plaanitust märksa vähem.