24. märts 1996
Jaga lugu:

Ukraina keskpank suleb Eesti firmade karbovanetsikontod

«Eesti ettevõtted ei saa sellise olukorra puhul mitte midagi ette võtta, kuna see toimub arvatavasti jõumeetodil kohaliku ringkirja alusel,» lausus Forekspanga finantsturgude osakonna juhataja Arvo Juhkam.

«Konverteerimine lihtsalt tehakse ära sellise kursiga, nagu on sealtpoolt ette määratud,» lisas ta. «Firma võib kanda selle konverteerimisega märkimisväärseid kahjumeid, kuna Ukraina rahvusliku raha konverteerimine ei toimu mitte ametliku kursi, vaid nn turukursi järgi.»

Samas võivad firmad konverteerimisest ka kasu saada, kui ametlik kurss on soodsam turukursist, lausus Juhkam.

«Karbovanetsite vahetamine rahvusvaheliseks valuutaks ilma kliendi nõusolekuta ei tule vabamajanduse tingimustes kõne allagi,» ütles Tallinna mööblimaja direktor Uno Kallas. Ta lisas, et nende firma kulud hakkavad kontode konverteerimise tõttu tõusma, mis toob kaasa müüdava mööbli kallinemise.

Karbovanetsikontode konverteerimine ei ole Kallase sõnul ka otstarbekas, kuna rahvusvahelise valuuta peab uuesti ümber vahetama karbovanetsiteks, et Ukrainas tehinguid sooritada.

Ukraina Eesti suursaatkonna majandusnõuniku Jevgeni Gerassimovi ütlusel on karbovanetsikontode konverteerimine tingitud inflatsioonist Ukrainas. Ta lisas, et kohaliku valuuta kurss kogu aeg langeb ja selleks, et saada karbovanetseid raharinglusse juurde, tuleb osa kontosid ümber konverteerida. «Tegemist on ju rahvusliku valuutaga, millega ei saa aktiivselt välisriikides arveldada,» imestas Gerassimov huvi selle küsimuse vastu.

Eesti majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna juhataja Tiit Reimani sõnul on Ukraina keskpanga otsus vastuolus riikide vahel 14. märtsil jõustunud vabakaubanduslepinguga.

«Konverteerimine teiseks välisvaluutaks on Ukraina rahvuspanga ühepoolne nõue, mille korral surutakse peale oma tahet,» märkis Reiman. Vabakaubanduse puhul peavad Reimani sõnul olema kõik vaidlusalused küsimused reguleeritud riikide ühiskomitee kaudu. Selline otsus oleks pidanud langetatama Eesti Panga ja Ukraina rahvuspanga vastastikuse kokkuleppe kohaselt, leidis Reiman.

Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast ütles neljapäeval, et Eesti keskpanka ametlikku teadet karbovanetsikontode konverteerimise kohta pole tulnud. Reedel ei olnud Kell nõus rohkem kommentaare andma, kuna ta väitis, et Eesti Pangal pole veel täpselt teada Ukraina rahvuspanga korralduse sisu.

«Informatsioon Eesti ettevõtete kontode sulgemisest Ukraina pankades pole veel Ukrainas asuvasse Eesti saatkonda jõudnud,» ütles ka Eesti majandusnõunik Ukrainas Lembit Luht.

«Eesti ettevõtete suhtlemise lõpetamine Ukraina pankadega on välistatud,» tunnistas Uno Kallas.

ASi Eesti Tikk juhatuse esimees Arvo Olek ütles, et nende firmat karbovanetsikontode sulgemine ei puuduta, kuna nemad arveldavad Ukrainaga USA dollarites. «Meil on Inko Balti pangas avatud karbovanetsikonto ja oleme mõned tehingud karbovanetsites teinud, kuid siis tuleb need siin konverteerida kohe teiseks valuutaks ja sellel pole mõtet,» ütles Olek.

«Ukraina pankades ei hoia me raha sellepärast, et me ei too sealt endale toorainet,» väitis Olek. Tema sõnul ekspordib Eesti Tikk umbes 70 protsenti toodangust Ukrainasse.

ASi Balteco peadirektor Jaan Orro ütles, et nende firma on samuti kehtestanud Ukraina, Venemaa ja Valgevenega arveldamisel hinnad dollarites.

Nii suure riskikontsentratsiooniga riigis nagu Ukraina hoida raha pangas rahvusvahelistes valuutades oleks rumalus, ütles Arvo Juhkam Forekspangast. Samas arveldused rahvusvahelise valuutaga on olulised kursiriski maandamise seisukohalt, lisas ta. Juhkam ütles, et Eesti Forekspanga karbovanetsikonto hoidmine Ukraina korrespondentpankades on tingitud eesmärgist teenindada kliente sealses valuutas.

1995. aastal oli Eesti ja Ukraina kaubakäive 1,098 miljardit krooni ja see suurenes võrreldes 1994. aastaga veerandi võrra.

Jaga lugu:
Hetkel kuum