Lepalehe koridorikäigud

Enamiku eestlaste jaoks as-sotsieerub rublaga midagi kõikuvat ja ebastabiilset ning ka ohtlikku, mida ei tahetaks just väga hea meelega oma näppude vahel hoida. Ometi on suurimad kasumid Eesti ärimeestele tulnud just Venemaalt.

Eelmisel aastal kehtestati rublale stabiilsuse tagamiseks nn valuutakoridor. Rubla kurss tohib kõikuda dollari suhtes ainult kindlas vahemikus, vahemikus püsimise kindlustab Venemaa keskpank. Eelmise aasta lõpul otsustati eestlastele tuttava «lepalehe» koridoris viibimise aega pikendada, praegu kehtiva koridori seinad on 4550 ja 5150 rubla ühe dollari eest. Ent nende seinte vahel rubla jalutamise aeg on määratud vaid kuni 1. juulini sellel aastal.

Dramaatiliselt mõjuks Venemaale rubla valuutakoridori kadumine. Sel juhul «rubla kurss langeb» kinnitavad mitmed asjatundjad. Ent kui palju ja kui kiiresti, ei julge kindlatele argumentidele tuginedes prognoosida tõenäoliselt isegi kõige suuremad rahandusspetsid. Umbropsu tehtud pakkumistes ulatuvad rubla langused mõnest protsendist kuni kursini 7500--8000 rubla dollari eest. Koridori kadumisele vajutavad rängima survega üha kahanevate tuludega töötavad Venemaa eksportöörid.

Kõige tõenäolisem variant on rubla kohustusliku kõikumisruumi pikendamine. Venemaa ei saa ilmselt endale lubada nii suurt kaugenemist rahvusvahelise valuutafondi ja teiste rahandusinstitutsioonide rangetest soovitustest. Koridori kaotamisega Venemaa kuhugi ebamäärasesse rahandussohu taganemise tagajärjeks võib olla rahvusvaheliste raharaudade kinniklõpsatamine. Ja pikemas perspektiivis äärmiselt ebasoovitav majanduse taandareng ning sellega seotud gigantsete mõõtmetega sotsiaalse plahvatuse oht.

Ühe kompromissvariandina on välja käidud nn valuutatrepi kehtestamine. See tähendab, et määratakse kindlaks perioodid ning konkreetsed kõikumisvahemikud, kuni piirangute kadumiseni. Koridori «halva mõju» leevendamisega on Venemaa juba algust teinud: kaotatud on eksporditollid ning kehtestatud ekspordi toetamise süsteem.

Seda, mis saab rublast pärast 1. juulit, ei julge kindlalt praegu keegi väita. Võimalikke nüansse, mõjutegureid on palju, ühena neist kindlasti suvised Venemaa presidendivalimised. Võib-olla olenebki naabrite mitu sajandit vana rahvusliku valuuta saatus sellest, milline sündmus ja millise mõjuga on umbes kaks nädalat enne 1. juulit päevakorras.

Eesti umbes 400 Venemaaga majandussidemeid hoidvale firmale tähendab rubla saatuse teadmatus kasvavat vajadust kindlustada ennast riskide vastu. Kui Moskva ja Peterburi piirides liiguvad arveldused paaripäevase kiirusega, siis perifeeriast võib raha laekuda alles nädala pärast. Ent kuhu rubla kurss nädalaga võib jõuda?!

Kaitsevahenditeks Eesti fir-madele jäägu näiteks ainult dollarites arveldamine ning ettemaksud kauba eest. Lihtsustatult ja kokkuvõtlikult peaks Venemaaga arveldamise skeem olema järgmine: Venemaalt rublad -- konverteerimine dollaritesse -- kaubamaksete arvestamine.

Paraku jäävad sellised lepingud tihti ainult unistuseks, eriti kui eesmärk on saavutada lühikese aja jooksul suur käive. Mõtlemisainet pakuks näiteks lepingud, kus muutuv suurus on kaubakogus, mitte aga dollarites kindlaks määratud rahasumma. Kindlasti aitab kaasa ka paljude poolt juba kasutatud oma tütarfirma asutamine Venemaal, ikkagi vajalikele nuppudele lähemal.

Osades Eesti ettevõtjates pesitsev rublahirm on kindlasti ülepaisutatud ning siinsed firmad ei tohiks käest anda geograafilise asendiga antud privileegi tegelda riskantse, kuid kõrgeid kasumeid tõotava äriga Venemaal.