Suveaeg on Kesk-Euroopa dikteerimine

58. laiuskraadist kuni polaarjooneni on aga suvel 2-3 kuud valged ööd, seega Põhjamaades, sh. Eestis suveaeg mingit arvestatavat kokkuhoidu ei anna. Et suveajale üleminek ei anna ka mingit majanduslikku kahju, on Põhjamaad otsustanud mängu kaasa mängida.

«Põhjamaad ei taha olla Euroopaga pool aastat faasinihkes,» räägib Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Faasinihe tähendaks, et ümber tuleks sättida nii transporditabelid kui ka muu vajalik.

Soomlased põhjendasid suveajale üleminekut mitte energeetikaga, vaid rahvusvahelise turismiga. Tunniajalist kellaaja erinevust naabermaadest peeti välisturismile tõrjuvalt mõjuvaks teguriks.

Moskva aja vastu võitlemise peainitsiaator Andres Tarand tõdeb, et suveajale üleminekus on tunda Kesk-Euroopa diktaati. «Nagu ikka, joondutakse suurte järgi,» lisab ta. 50 aastat kestnud Moskva aeg oli tegelikult sama mis praegune suveaeg.

«Et aga ka Moskva hakkas 80ndate keskel omakorda kehtestama suveaega, tähendas see, et meie läksime oma ajavööndiga juba kaks tundi nihkesse,» räägib Kaal. «Ja selline vahe hakkab organismi koormama.»

Tarand möönab, et kuigi tagapõhi oli ideoloogiline, põhjendasid nad vööndiaja vajalikkust füsioloogiliste ja loodusteaduslike argumentidega. «Eelkõige oli häiritud laste uni,» selgitab Tarand. «Kella seitsmeks lasteaeda jõudev laps pidi päikese aja järgi võttes ärkama nelja-viie vahel.»

Oma panuse sellesse, et 1988. aastal loobus Eesti dekreediajast ja kehtestas vööndiaja, andsid ka energeetikud.

Milti sõnul tõestasid nad arvutustega, et suveaeg vööndiaja suhtes, mis ilmtingimata eeldab dekreediaja kaotamist, vähendab tunduvalt virgeaja pimedat osa ja annab tuntava riikliku kokkuhoiu. «Asjal oli poliitiline maik juures,» lisab Milt. «Keegi ei arvutanud ainult Eesti efekti. Moskvas oli vaja tõestada, et dekreediajast loobumine annab efekti kogu liidule.»