Suuremad kütusemüüjad tõstsid järsult bensiini hinda

Pühapäeval oma tanklates bensiiniliitri hinda 40--45 senti tõstnud ASi AA Trading peadirektor Heiti Hääl ütles, et bensiini hinda oleks pidanud tõstma tegelikult juba paar nädalat tagasi, sest viimased kaks nädalat on müük olnud miinuses.

Hääl sõnas, et reede õhtuks oli kütuseturul kujunenud välja olukord, kus kütuse maaletooja hulgihind oli kõrgem kui jaemüügihind paljudes tanklates .

ASi Krooning tegevdirektor Varno Zopp põhjendas hinnatõusu kütuse hulgihinna tõusuga. Tema hinnangul on hulgihind tõusnud keskmiselt 70 senti liitri kohta.

Tallinnas, Harjumaal ja Mulgimaal kütuse jaemüügiga tegelev Krooning tõstab kütuse hinda täna hommikul. Firma kuues tanklas tõuseb ühe liitri kütuse hind keskmiselt 30--35 senti. 95E hakkab tänasest alates Krooningu tanklates maksma senise 4.40 asemel 4.90 ja 98 hakkab senise 4.60 asemel maksma 4.90 või 4.95.

ASi Eesti Statoil turundusjuhi Marko Alliksoni andmeil on bensiini 95E maailmaturuhind alates veebruarist kerkinud 165 dollarilt tonni kohta 237 dollarini, mis tähendab ligi 50% hinnatõusu.

Bensiinihinnad on Alliksoni teatel tõusnud kiiresti ka naaberriikides Rootsis ja Lätis.

ASi Traffic Service hulgimüügijuhi Rain Talmari sõnul on loomulik, et kui ostuhind tõuseb, siis peab firma tõstma ka müügihinda. Ta rääkis, et bensiin on Rotterdami noteeringu järgi eelmise aasta lõpust tänaseni kallinenud umbes 70 dollarit tonni kohta.

Maailmaturul toimunud hinnatõusu põhjendavad kütusefirmade juhid külma talvega ja ka sellega, et ameeriklased on hakanud Euroopast suurtes kogustes bensiini ostma ning on sellega hinna üles ajanud.

Heiti Hääl lausus, et pärast hinnakerkimist pöörduvad ameeriklased tagasi oma turule ja hind hakkab Euroopas alanema. «Kütuse hind on igal kevadel tõusnud ja umbes poolteise kuu pärast jälle alla läinud,» ütles Hääl.

Hääle sõnade kohaselt ei ole aga paari viimase aasta jooksul toimunud maailmaturul nii järsku hinnatõusu, kui see oli neljapäeval vastu reedet. Sel ööl tõusis ühe tonni bensiini hind 22 dollarit. «Kui bensiini hind langeb Euroopa turul, siis langevad kindlasti hinnad ka Eestis, sest turul on konkurents nii tugev,» lausus Hääl.

Kütuse hulgi- ja jaemüügiga tegeleva ASi Eriõli müügidirektor Hans Kareta oli samuti kindel, et kütuse hind Eestis langeb varsti. «Kui väikefirmad suurfirmadelt klientide ülelöömiseks hinna alla lasevad, siis järgnevad neile kindlasti ka suurfirmad,» lausus ta.

Marko Allikson lubas, et kui hulgimüügihinnad langevad, langetab ka Statoil Eesti oma teenindusjaamades bensiini hindu.

ASi Saare Kütus juhatuse esimees Margus Hiet aga ei uskunud, et bensiini hind võib Eestis langeda. «Tegelikult tõsteti hinda liiga vähe,» väitis ta. Hieti sõnul peaks hind veel tõusma 50 sendi võrra. Saaremaal ja Muhumaal tegutsev Saare Kütus tõstab täna bensiini 95E hinna 4,75 kroonilt 5,10 kroonile.

Rain Talmari kinnitusel ei ole hindade tõusu puhul tegemist kartellikokkuleppega. «Rotterdami noteering muutus kõigile võrdselt, sõltumata kapitalist ja kliendist. Mingi kartelli peale ei ole võimalik isegi mõelda,» väitis ta.

Varno Zopp lausus, et teiste kütusefirmadega ei ole Krooning hinnatõusu osas midagi kokku leppinud. «Alati on olnud nii, et suured lähevad ees ja siis väiksed järele,» lisas ta.

Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu ütles hinnatõusu kommenteerides, et konkurentsiamet jälgib seda asja edasi. «Meie kiireid otsuseid ei tee, vaid esitame firmadele järelepärimised,» lausus ta. «Eks siis selgub, kas seda asja tasub sügavamalt uurima hakata.»

Suuremaid kütusefirmasid süüdistati kartellikokkuleppes ka eelmise aasta lõpus toimunud bensiinihinna tõusu ajal. Siis põhjendasid kütusefirmad hinnatõusu kütuse aktsiisimäärade kolmekordse tõusuga.

Tegelikult ostis osa kütusefirmasid enne aktsiisitõusu kütust suurtes kogustes odavamalt kokku ja müüs seda pärast aktsiisi tõusu.