Euroopa areneb ebaühtlaselt

Keskmiselt täheldati Ida-Euroopas 1995. a 5% majanduskasvu, millele eelnes 4% kasv aasta varem. 1996. a prognoosib Genfis asuv Euroopa majanduskomisjon (ECE) kasvu hoogustumist, hoiatades samas, et kasvu aeglustumine Lääne-Euroopas võib hakata seda pidurdama.

Lääne-Euroopa riikidele, mis kujutavad endast peamist turgu endiste kommunismimaade kaupadele, prognoositakse vaid 1,5% majanduskasvu ning sellegi saavutamine on küsitav. Samuti hoiatatakse, et ehkki Ida-Euroopa on hakanud majanduslangusest üle saama, on majanduse täielik tervenemine «siiski alles aastate taga».

Piirkonna riikide toodangu tase on ikka keskmiselt 15% madalam 1989. a reformide-eelsest tasemest. Ka on vara ilmutada ülemäärast optimismi mõne riigi kõrgete kasvunäitajate üle, aeg näitab, kas kasvutendentsi suudetakse edaspidi säilitada.

Majandusreformide juhtgruppi kuuluvad T?ehhi, Ungari, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.

Halvimad olid näitajad Bulgaarias, Makedoonias ning Horvaatias.

Balti riikide majandus kasvas möödunud aastal keskmiselt 0,6%. Piirkonna riikidest on majanduse taastumine mõnevõrra kindlam Eestis ja Leedus, kus sisemajanduse kogutoodang kasvas 1995. a ligikaudu 2,5%, samas kui Lätis registreeriti vallandunud panganduskriisi tagajärjel 2,7% langus.

Venemaal ning teistes SRÜ riikides jätkus 1995. a madalseis, kuid mitmes riigis võis täheldada toodangu vähenemise aeglustumist. Venemaa sisemajanduse kogutoodang vähenes 1995. a 4%, oluliselt vähem algul prognoositust. Loodetakse, et kui Venemaa suudab säilitada majanduse stabiliseerimisel mullu saavutatud edu, võib stabiliseeruda ka toodang ja ilmutada 1996. a kasvutendentsi. STT-BNS-REUTER