Haapsalu meerile on mudaravilast vähe

Urmas Sukles

- 1983 alustas Kullamaal tööd jaoskonnahaigla arstina

- 1985 asus Haapsalu haigla peaarsti asetäitjaks

- 1993 valiti Haapsalu linnapeaks

- ASi Heal juhatuse esimees (firma loodi 1992) -- Bergfeldti ja Paralepa mudaravila Heali käive 1995 5,5 miljonit krooni, brutokasum 300 000 krooni Bergfeldti mudaravila käive 1995 1,5 miljonit krooni

- asutas koos Toomas Vilosiusega 1992. aastal ASi Afa, mille müüs 1993. aastal soomlasele

Mudaraviga on Urmas Sukles tegelenud kaheksa aastat ja ta on koolitanud oma vene filoloogist abikaasa selle ala peale välja. Neljateistkohalise Bergfeldti mudaravila rentaablus on väga hea, ehkki kogu eelmise aasta kasumi neelas remont. Ravilakohad on Soome pensionäridele aastaringselt välja müüdud ning eelmisel aastal tõid 550 külastajat mudaravilale 1,5miljonilise aastakäibe ja brutokasumi 300 000 krooni.

«Minu linnapeaks hakkamine oli rohkem hädavariant,» avameelitseb Sukles, kui turnime Paralepa mudaravila ehitusplatsil. «Aeti voodist välja ja öeldi, et hakka linnapeaks,» lisab ta.

«Ma ei saanud ju hoobiga katkestada eelmist elu, et siis kolme aasta pärast jääda igasuguste sotsiaalsete garantiideta,» ei pea Sukles imelikuks, et ta on kõrvuti linnapea ametiga ka tegevärimees.

Suklese firma Heal tegevdirektor on abikaasa Maret. ASi Heal esimene projekt oli Bergfeldti mudaravila.

Suklesel näib olevat edu vaid mudaravis. «See lihtsalt on nii hea asi,» kordab ta mitu korda järjest.

Tänane linnapea on varem raamatuid kirjastanud, Eestisse vatti importinud, telereid ja külmikuid Minsk müünud. Sukles on püüdnud Eestisse sisse vedada ka üht Herbalife'i sarnast imerohtu.

«Alati on mul õnnestunud igalt poolt enne pankrotti eemale pääseda,» tunnistab ta.

Paar aastat tagasi proovisid Sukles ja praegune sotsiaalminister Toomas Vilosius renoveerida üht Haapsalu vanalinna maja. Nad asutasid koos kahe teise Haapsalu mehega 400kroonise aktsiakapitaliga ASi Afa. «Plaanisime majja ehitada sauna, baari, restorani, hotelli. Aga ehitus läks nii kalliks, et jäime võlgadesse,» räägib ta. «Õnneks üks soomlane ostis maja kogu kupatusega, ka võlad sai kaasa.»

Sellest majast mitte just päris juhuslikult mööda sõites peatab ta auto ja viipab uhkes kaares: eks ole ilusasti meie poolt korda tehtud, ei tea mis see soomlane veel maja tühjana hoiab.

Arstidiplomiga Suklese parimad sõbrad on reformierakonna ministrid Toomas Vilosius ja Andres Lipstok. «Vilosiusega oleme nagu sukk ja saabas,» räägib Sukles kaksteist aastat tagasi Paldiski sõjaväehospidalis alguse saanud sõprusest.

Sõprus on vastastikune. «Suklese parim iseloomujoon on see, et ta on minu sõber,» väidab Vilosius. «Ma tohutult valin oma sõpru,» lisab ta.

Vilosius on Suklest mitu korda aidanud. Tema tegi Kullamaa jaoskonnaarstist ligi kümme aastat tagasi Haapsalu haigla peaarsti asetäitja. Peaarst oli tollal Vilosius.

«Leppisime kokku, et oleme viis aastat ja vaatame, mis edasi saab. Edasi läks huvitavaks ja olime veel paar aastat,» kommenteerib Sukles.

Vilosiuse õhutusel võttis Sukles endale majakrundi, kuhu nüüd kerkib eramu. «Kui häda käes, saan praegu temalt tasuta konsultatsioone,» leiab Sukles tuge ka Vilosiuse sotsiaalministriks olemise ajal.

Kolm aastat tagasi ärgitas Suklest linnapeaks kandideerima just Vilosius.

Majandusminister Andres Lipstoki sõnul on Sukles täiesti kompleksivaba inimene. Lipstokiga tutvus Sukles Haapsalus korvpalli mängides. «Meil oli siin noorte elutervelt mõtlevate meeste sõpruskond, kuhu kuulusid Vilosius, Hanschmidt, Danilov, Lipstok,» meenutab Sukles nüüdseks mööda ilma laiali läinud sõpruskonda.

Legende Suklesest, Vilosiusest ja Lipstokist ringleb sellegipoolest Haapsalus palju, sest mehed liiguvad palju koos. Lipstok ja Vilosius sõidavad küll mitmendat aastat Tallinna vahet, aga Sukles pealinna ei kipu. «Istuv eluviis ei tule kasuks, mu meelest on Vilosius jälle natuke juurde võtnud,» laidab Sukles.

Hiljuti vedas ta ise Vilosiuse ja Lipstokiga kihla, et võtab kolme kuuga kümme kilo alla. Paraku suutis ta ühe kuuga isegi pisut juurde võtta ja ministrid said tema kulul head viskit juua.

Praegu poleks Sukles enam vastu, et olla veel kolm aastat linnapea. «Poolel teel häid hobuseid ei vahetata. Oleks tobe mitte tahta linnapeaks, kui pole mingeid prohmakaid olnud,» lausub Sukles.

«Kui maavanema valitsemisaeg on viis aastat, miks linnapeale on vaid kolm aastat antud?» nuriseb ta. «Esimene aasta vaatad ringi, teine aasta tegutsed ja kolmandal juba hakka otsi käest andma.»

Haapsalu linnavolikogu esimehe Ülo Uluotsa sõnul võiks Suklesest ajapikku tipp-topp näidislinnapea saada. «Oleme hoolega ta näppude peale vaadanud ja küll ei ole märganud, et see mees oleks midagi tasku toppinud,» tunnustab Uluots.

Tema sõnul on Haapsalu taolises mudilas kõik kõigile nähtav. «See- ga ei nõua volikogu Sukleselt ka majanduslike tulude deklaratsiooni,» usaldab Uluots linnapead täielikult.

Suklese juhtimisel on taas tööle pandud riigile kuuluv 140kohaline mudaravila Laine, mille juhatuse esimees ta ise on. Sukles on Isamaa-valitsuse aegu välja lunitud rahaga korda teinud ajaloolise kuursaali, mille restoranina tööle hakkamist takistab paari miljoni krooni ja rikka investori puudumine.

Tal oli tõsine kavatsus palgata sel suvel kooliõpilased oma firmasse kohvikuid-välibaare pidama. «Leidsin aga, et see ei tasu ära,» lausub Sukles, kes pärast kalkulatsioone loovutas oma äriidee ühele teisele Haapsalu ettevõtjale.

Ehitusjärgus on üle-eestiline taastusravikeskus, Haapsalu rannad saavad iga aastaga rohkem korda. Linnapeast alguse saav majanduslik mõtlemine on viinud niikaugele, et linn üritas suveks reklaamipinnana välja müüa isegi rannakabiinid, kuigi edutult.

«Ma julgen mõõdukalt laenu võtta,» eristab Sukles end eelmisest Haapsalu linnapeast, kelle üks hüüdlauseid olevat olnud -- võlg on võõra oma.

Hiljuti sai linnavalitsus loa emiteerida 10 miljoni krooni eest võlakirju Ühispanga vahendusel, eelmise, kuue miljoni kroonise laenu võttis linn Hoiupangast. Maailmapanga kahe miljoni USA dollari suurune laen läheb veepuhastusseadmete rajamiseks.

Sukles võttis laenu ka oma maja ehituseks vahetult enne rahareformi. Laenusumma oli 20 000 rubla, mis tuli tagasi maksta 25 aastaga. Rubladest sai 2000 krooni, soodsat laenu peetakse siiani linnapea palgast kinni.

Selleks, et naise ja kahe tütrega kiiremini majja kolida, kavatseb Sukles veel laenu võtta. «Linnapea palk kannatab vabalt kuus paari tuhande krooni eest laenu tagasi maksta,» lausub ta.

Laenu peale on ehitatud ka tema eraäri, Bergfeldti mudaravila. «Bergfeldt on oma laenu tagasi tootnud,» märgib Sukles. «Bergfeldti najal leidsime turusoone Soomes, sealsed turismifirmad julgesid linnaga lepingu sõlmida riigile kuuluva sanatooriumi Laine peale,» lisab Sukles.

Sanatooriumis Laine toimub samuti mudaravi, asutuse umbes 12 miljoni kroonine müügikäive kulub aga amortiseerunud hoone remondiks.

Kui palju linnapea Paralepa mudaravila ehituseks on pidanud laenama ja palju see ehitus maksab, ei õnnestu tema käest välja uurida. «Siia on raha kulunud palju ja kulub veel palju,» lausub ta kavalalt.

Pool tundi hiljem vastab Sukles samale küsimusele konkreetsemalt: «Ütleme, et see ehitus maksab 10 ja 20 miljoni krooni vahel.» Ta lisab aga, et väljaöeldud numbritesse ei maksa eriti tõsiselt suhtuda.

Paralepa mudaravila on projekteerinud kohalikud arhitektid Inga Raud ja Anu Joost, projekti teostavad Haapsalu firmad. «Haapsalu arhitektid on natuke odavamad ja pealegi on see nendele võimalus,» kommenteerib Sukles.

Paralepa peab sinna pandud raha hakkama tagasi tooma juba esimesel aastal. «Kahe ja poole tuhande kroonine tuusik pole enam ka eestlasele ületamatu kulutus,» näeks Sukles mudavannis suplemas ka kaasmaalasi.