Korteriühistute loomine on omanikele sundkäik

Paljudest endistest üürnikest on saanud omanikud. Elamuameti peadirektori Volli Kalami sõnul on Eestis erastatud ligi 70 protsenti korteritest.

Koos korteri erastamisega on vastsed omanikud kirjutanud alla ka hoolduslepingule, mille järgi majavalitsus jätkab elamu haldamist ja majandamist. Maja laguneb, kuid endiselt saabub majavalitsusest kord kuus arve hool-duskulude kohta, mis kasvab pidevalt.

Tallinna Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Jaan Kröönströmi sõnul süüdistavad elanikud majavalitsusi lugematul hulgal tegemate töödes, samas ei piisa praegustest hoolduskuludest kõi-gi tööde teostamiseks.

Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse hoonete haldusosakonna juhataja Aavo Vääni sõnul on ainus väljapääs seni korteriühistu moodustamine.

«Ühistute moodustamisega saavad korteriomanikud koos majaga kätte ka kontrolli oma raha üle,» ütleb Vään. «Mida varem omanikud maja enda kätte saavad, seda paremas seisukorras ta on,» lisab ta.

Tema sõnul tõusevad korteriühistu moodustamise järel tõenäoliselt maja hoolduskulud. Vään põhjendab seda sellega, et enamikus Tallinna majades tuleb kõigepealt teha investeering hoone lagunemise peatamiseks. «Pärast esimesi väljaminekuid hakkavad hool-duskulud stabiliseeruma,» kinnitab ta.

Jaan Kröönströmi hinnangul muutub kinnisvarahooldus rahva elatustaseme tõustes analoogselt arenenud lääneriikidega Eestis väga tulusaks tegevuseks.

Mustamäe kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte direktori Indrek Kuivalliku sõnul on praegu tegutsevate kinnisvarahooldusfirmade vahel tekkimas juba konkurents. «Järjest rohkem on loodud korteriühistutel võimalik valida erinevate firmade vahel,» lausub ta.

Kuivalliku ütlusel ei teeni kinnisvarahooldusfirmad praegu suuri kasumeid. Tulud hakkavad tekkima pikema aja vältel, lisab ta.

Lilleküla Kinnisvarahoolduse ASi direktor Urmas Lind näeb probleemi hooldusalase koolituse puudumises. «Kinnisvarahooldust Eestis praegu õppida ei ole võimalik,» konstateerib ta. Linnu teada korraldab mingeid kursusi elamuamet, kuid see pole kahjuks piisav, lausub ta.

Eelmise kuu lõpul registreeriti kinnisvarahaldajate ja -hooldajate liit, mille üks tegevusala on Eestis vastavasisulise koolituse organiseerimine.

Aavo Vääni hinnangul on peamine põhjus, miks korteriühistute moodustamine jalgu alla ei saa, inimeste teadmatus. Teise põhjusena nimetab ta inimeste erinevat varanduslikku kindlustatust. «Eestis on sattunud ühte majja elama väga erineva maksevõimega inimesed, paljudel lihtsalt ei ole taskukohane võrdsel hulgal liikmemakse tasuda,» lausub ta.

«Praegu koosneb enamik moodustatud ühistutest 8--20 korterist,» kirjeldab Urmas Lind kujunenud olukorda. «Suuremal hulgal inimestel on ühise keele leidmine juba tunduvalt raskem,» lisab ta.