Erastamine läheneb lõpusirgele

Praeguse seisuga on Eestis erastamisele kuuluvatest korteritest erakätes 60 protsenti.

Eestis asuvatest elamutest moodustavad 30 protsenti eramajad ja 70 protsenti erastamisele kuuluvad korterid. Kokku on Eesti elamutest ligi 75 protsenti eraomanduses.

Erastamise tempo sõltub eelkõige ametkondade töö kiirusest. Erastamisavalduste läbivaatamine nõuab suurt hulka selleks palgatud ja väljaõppe saanud inimesi.

Samasuguse protseduuri läbivad ka erastamisele minevate tehaste elamud.

Jaanuarist aprillini moodustati Eestis ligi 300 korteriühistut, mis möödunud perioodidega võrreldes on väga suur arv. Ühistute tekkimine Eestis jätkub kiirenevas tempos.

Korteriühistute moodustamine sõltub erastamisest. Kuigi seadus lubab teha korteriühistut ka siis, kui majas on erastatud 2/3 korteritest, ei hakka elanikud tavaliselt enne kogu maja erastamist ühistu moodustamise peale mõtlema.

Ühistute moodustamise peamine põhjus on soov kokku hoida maja hoolduskuludelt.

Ühistu on väike organisatsioon, mis on praegu tegutsevatest kinnisvara hoolduse munitsipaalettevõtetest (KHM) kiirem ja efektiivsem. Samuti suudab ühistu enda tegevust paremini korraldada.

Ja mis kõige tähtsam, inimesed ise otsustavad oma maja korrashoidmise küsimusi ja kontrollivad oma raha. Ühistu suudab otsida odavamaid teid maja hooldamiseks ning samas on võimalik, et hooldustöid suudavad teha paljud elanikud ise.

Endised elamuekspluatatsioonivalitsused, mis praegu on ümber kujundatud kinnisvara hoolduse munitsipaalettevõteteks, töötasid mitte elanike, vaid linnavalitsuse huvides, mistõttu nende praegune maine on äärmiselt halb.

Nagu näitab praktika, öeldakse peale ühistu moodustamist maja senini hooldanud KHMst kohe lahti.

Kui näiteks monopoolses seisundis olev Eesti Gaas tõstab soojahinda, siis on ühistul võimalik ennast kiirelt ümber orienteerida maja kütmisele elektriga või mingi teise energiaallikaga. Tänapäeva tehnika pakub siin palju võimalusi. Küttesüsteemide rajamine ei nõua enam suuri tootmishooneid, vaid väikest nurka maja keldris.

Raskusi võib tekkida vaid Õismäel, Mustamäel ja Lasnamäel suurte paneelmajade küttesüsteemi muutmisega, mis võib minna liiga kulukaks.

Kuigi korteriühistute moodustamine on eluruumide erastamise seaduse järgi maja haldava asutuse ülesanne, peaksid ühistu moodustama siiski korteriomanikud. Selle seadusesätte mõte seisneb ühistute moodustamise tagamises ka sel juhul, kui omanikud sellega hakkama ei saa.

Korteriühistu moodustamise protseduur ei ole keerukas. Selleks on vaja kokku kutsuda korteriomanike üldkoosolek, kus selgitada ühistu loomise vajadust ning kinnitada ühistu põhikiri koos teiste asutamisdokumentidega.

Näiteks Tallinnas ja samuti Tartus ei edene korteriühistute modustamine nii kiiresti kui mujal Eestis. Väiksemates linnades areneb see protsess ladusamalt.

Esiteks on Tallinnas ja Tartus majad suuremad, ja teiseks tunnevad inimesed suurlinnades üksteist väga vähe. Tallinnas, kus inimesed ei tunne isegi oma naabreid, võib ühistu moodustamine kujuneda väga raskeks probleemiks.

Samuti sõltub väga palju kohalike omavalitsuste selgitustööst ja abist. Piirkondades, kus kohalik omavalitsus on rahva hulgas ühistute moodustamise vajalikkust selgitanud, on neid ka märgatavalt rohkem tekkinud.

Eestis ei ole praegu ühistutel laenuvõtmise praktikat. Seepärast on väga raske öelda, kui hästi või halvasti see süsteem toimima hakkab ja näiteks millised seadusesätted vajavad laenuvõtmiseks täiendamist.

Eluaseme nõukogu otsustas talle riigieelarvest eraldatud rahast anda 25 miljonit krooni korteriühistutele laenu ligi kümneprotsendilise aastaintressiga. Sellest laenust saab pilootprojekt laenusüsteemi katsetami- seks.

Samuti jõuab järgmisel aastal Eestisse maailmapanga eluasemelaen, millest korteriühistute laenuvõtmiseks on eraldatud 61 miljonit krooni.

Maailmapanga laenu aastaintressiks kujuneb orienteeruvalt 12--14 protsenti.