13. mai 1996
Jaga lugu:

Erastamine läheneb lõpusirgele

Vastab riigi elamuameti peadirektor Volli Kalam

Praeguse seisuga on Eestis erastamisele kuuluvatest korteritest erakätes 60 protsenti.

Eestis asuvatest elamutest moodustavad 30 protsenti eramajad ja 70 protsenti erastamisele kuuluvad korterid. Kokku on Eesti elamutest ligi 75 protsenti eraomanduses.

Erastamise tempo sõltub eelkõige ametkondade töö kiirusest. Erastamisavalduste läbivaatamine nõuab suurt hulka selleks palgatud ja väljaõppe saanud inimesi.

Väga palju on muutunud inimeste hoiak erastamisse. Kui erastamise algperioodil suhtuti sellesse tõrjuvalt, siis praegu -- nagu näitavad sotsioloogilised uuringud -- ei leidu enam inimesi, kes erastamise kasulikkuses veendunud ei ole.

Enamiku korterite erastamine peaks lõppema sellel aastal, mõnel pool võib erastamise lõpp lükkuda järgmisesse aastasse.

Erastada ei saa kortereid, mis asuvad majades, mille linn on otsustanud jätta oma haldusesse. Teistel institutsioonidel erastamise peatamiseks õigusi ei ole.

Tallinn sellist praktikat rakendanud ei ole. Ainsa erandina on linna omandisse jäetud mõni üksik Akadeemia teel asuv ühiselamu tüüpi hoone, kuhu Mustamäe linnaosa valitsus rajab sotsiaalhooldusmaju.

Sellised elamud püüame me kõigepealt üle anda linnale.

Kuid kuna selliste majade ülevõtmisega kaasnevad ka paljud kohustused, nagu näiteks majade hooldamise korraldamine, ei ole linn pahatihti huvitatud nende majade ülevõtmisest. Ja linna selleks sundida on põhiseaduse vastane.

Olukorra lahendamiseks moodustati 1994. aastal majandusministeeriumi juurde RAS Elumaja, kellele me anname sellised peremeheta majad üle ja kes siis need erastab.

Praeguse seisuga ei ole RAS Elumaja kõiki endistele ja nüüd juba võib-olla erastatud tehastele kuuluvaid maju oma haldusalasse võtta jõudnud.

Samasuguse protseduuri läbivad ka erastamisele minevate tehaste elamud.

Jaanuarist aprillini moodustati Eestis ligi 300 korteriühistut, mis möödunud perioodidega võrreldes on väga suur arv. Ühistute tekkimine Eestis jätkub kiirenevas tempos.

Korteriühistute moodustamine sõltub erastamisest. Kuigi seadus lubab teha korteriühistut ka siis, kui majas on erastatud 2/3 korteritest, ei hakka elanikud tavaliselt enne kogu maja erastamist ühistu moodustamise peale mõtlema.

Ühistute moodustamise peamine põhjus on soov kokku hoida maja hoolduskuludelt.

Ühistu on väike organisatsioon, mis on praegu tegutsevatest kinnisvara hoolduse munitsipaalettevõtetest (KHM) kiirem ja efektiivsem. Samuti suudab ühistu enda tegevust paremini korraldada.

Ja mis kõige tähtsam, inimesed ise otsustavad oma maja korrashoidmise küsimusi ja kontrollivad oma raha. Ühistu suudab otsida odavamaid teid maja hooldamiseks ning samas on võimalik, et hooldustöid suudavad teha paljud elanikud ise.

Endised elamuekspluatatsioonivalitsused, mis praegu on ümber kujundatud kinnisvara hoolduse munitsipaalettevõteteks, töötasid mitte elanike, vaid linnavalitsuse huvides, mistõttu nende praegune maine on äärmiselt halb.

Nagu näitab praktika, öeldakse peale ühistu moodustamist maja senini hooldanud KHMst kohe lahti.

Kui näiteks monopoolses seisundis olev Eesti Gaas tõstab soojahinda, siis on ühistul võimalik ennast kiirelt ümber orienteerida maja kütmisele elektriga või mingi teise energiaallikaga. Tänapäeva tehnika pakub siin palju võimalusi. Küttesüsteemide rajamine ei nõua enam suuri tootmishooneid, vaid väikest nurka maja keldris.

Raskusi võib tekkida vaid Õismäel, Mustamäel ja Lasnamäel suurte paneelmajade küttesüsteemi muutmisega, mis võib minna liiga kulukaks.

Kuigi korteriühistute moodustamine on eluruumide erastamise seaduse järgi maja haldava asutuse ülesanne, peaksid ühistu moodustama siiski korteriomanikud. Selle seadusesätte mõte seisneb ühistute moodustamise tagamises ka sel juhul, kui omanikud sellega hakkama ei saa.

Korteriühistu moodustamise protseduur ei ole keerukas. Selleks on vaja kokku kutsuda korteriomanike üldkoosolek, kus selgitada ühistu loomise vajadust ning kinnitada ühistu põhikiri koos teiste asutamisdokumentidega.

Näiteks Tallinnas ja samuti Tartus ei edene korteriühistute modustamine nii kiiresti kui mujal Eestis. Väiksemates linnades areneb see protsess ladusamalt.

Esiteks on Tallinnas ja Tartus majad suuremad, ja teiseks tunnevad inimesed suurlinnades üksteist väga vähe. Tallinnas, kus inimesed ei tunne isegi oma naabreid, võib ühistu moodustamine kujuneda väga raskeks probleemiks.

Samuti sõltub väga palju kohalike omavalitsuste selgitustööst ja abist. Piirkondades, kus kohalik omavalitsus on rahva hulgas ühistute moodustamise vajalikkust selgitanud, on neid ka märgatavalt rohkem tekkinud.

Eestis ei ole praegu ühistutel laenuvõtmise praktikat. Seepärast on väga raske öelda, kui hästi või halvasti see süsteem toimima hakkab ja näiteks millised seadusesätted vajavad laenuvõtmiseks täiendamist.

Eluaseme nõukogu otsustas talle riigieelarvest eraldatud rahast anda 25 miljonit krooni korteriühistutele laenu ligi kümneprotsendilise aastaintressiga. Sellest laenust saab pilootprojekt laenusüsteemi katsetami- seks.

Samuti jõuab järgmisel aastal Eestisse maailmapanga eluasemelaen, millest korteriühistute laenuvõtmiseks on eraldatud 61 miljonit krooni.

Maailmapanga laenu aastaintressiks kujuneb orienteeruvalt 12--14 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum