Asutused pole riigikassa rahajaotamisega rahul
Tartu kunstimuuseumi pearaamatupidaja Sirje Vestmann ütles, et muuseumi esimese nelja kuu alalaekumine oli 150 000 krooni ja sellest tingituna oli neil mai alguses võlgu 195 000 krooni. «Planeerisime eelarve kuude kaupa vastavalt igal kuul tekkivatele kulutustele, riigikassa annab meile aga iga kuu täpselt ühe kaheteistkümnendiku aasta eelarvest,» rääkis Vestmann.
Kuna meie kulutused on kuude lõikes erinevad, siis ei kata selline jaotusmehhanism mõne kuu puhul vajadusi ja muuseumil tekivad võlad, selgitas Vestmann.
Eesti draamateatri direktori Margus Allikmaa sõnul peab teater eelarvevahendite arvel 20. maiks tasuma riigimaksud. «Kuna eelarvevahendid ei laeku riigikassast tähtajaliselt, hakkab meil tasumata summa pealt jooksma viivis,» rääkis ta.
Allikmaa sõnul tekib riigikassa töö tõttu olukord, et kõigepealt ei eralda riik eelarves ettenähtud raha ja hiljem määrab sellepärast teatrile kaela viivised.
Eesti olümpiakomitee ja rahvusraamatukogu raamatupidajad olid aga riigikassa tööga rahul ja kinnitasid, et raha laekumisega mingeid probleeme ei ole.
Kultuuriministeeriumi eelarveosakonna juhataja Linda Säde lausus, et kultuuriasutustel on raha laekumisega olukord raske. Ta avaldas arvamust, et see võib olla tingitud uuele riigikassasüsteemile üleminekust.
Kultuuriministeeriumi andmetel on seoses alalaekumisega tekkinud probleeme Tartu kunstimuuseumil, muinsuskaitseametil, arhitektuurimuuseumil ja draamateatril.
«Mida väiksem on asutuse eelarve, seda suuremat mõju avaldab tööle alafinantseerimine,» ütles Säde.
Agu Lellep ei nõustunud kriitikaga selle kohta, et riigikassal puuduvad vajalikud vahendid ja seetõttu esineb eelarveliste asutuste alafinantseerimist.
Riigikassa käivitamisega kaotasid asutused, kellel varasematel aastatel seisis raha pangakontol ja kes olid harjunud seda vajaduse korral sealt võtma. Enamik asutusi on aga sellised, kellel oli pidevalt raha puudu ja nendele on riigikassa käivitamine kasulik, kinnitas Lellep.
Sirje Vestmann rääkis, et Tartu kunstimuuseum soovib teha kapitaalremonti, mis praeguse riigikassasüsteemi tõttu peab kestma terve aasta. Muuseumile on kapitaalremondi tarvis eraldatud käesolevaks aastaks 200 000 krooni, kuid ühes kuus ei anta tegelikult rohkem kui veidi üle 16 000 krooni.
Kui soovime remontida näiteks koridori, siis ei tohi praegusest süsteemist tulenevalt ühes kuus remontida rohkem kui ühe kaheteistkümnendiku koridorist, lausus Vestmann. «Selline süsteem on ebaloogiline,» väitis ta.
«Meil oli riigikassale juba varakult tehtud graafik, kuidas soovime raha saada,» rääkis Margus Allikmaa. «Riigikassa ei suuda aga mitte kuidagi seda graafikut täita ja sellepärast on meil ehitusfirma ees tekkinud probleeme seoses lepingu täitmisega.»
«Lootus, et riigikassa lahendab kõik probleemid, mis on seotud riigiasutuste õigeaegse finantseerimisega, ei ole esialgu täide läinud,» lausus Allikmaa.
Agu Lellepi sõnul soovib näiteks Tartu kunstimuuseum, et kogu eelarves kapitaalremondiks eraldatud raha oleks ettevõttel käes juba 15. maiks.
«Me ei saa ju kellelegi jätta sellepärast palka maksmata, et Tartu kunstimuuseum tahab kapitaalremondiks eraldatud vahendid ära kasutada 15. maiks,» lausus Lellep. Ta lisas, et riigikassa prioriteedid on palgad ja kõik teised sularahalised väljamaksed.
Piisavalt kõrge inflatsiooni tingimustes on aasta lõpus tulud suuremad kui aasta alguses ja selle alusel peab tegema ka kulutusi, ütles Lellep. Ta lisas, et iga asutus peab kulutuste planeerimisel seda arvestama.
Täielikul riigikassa teenindamisel on 668 asutust. Neile lisanduvad veel toetuste saajaid, nagu kohalikud omavalitsused, bussipiletite dotatsioonide saajad jne. Kokku saab riigikassa struktuuri kaudu raha umbes 1000 asutust.