Eesti Vabariik on jätkuvalt töörahva riik

Kaardi- või ruletilaua taga sohki teinud petturi käsi käib täbarasti. Vanasti võis pettur oma elunatukese kergesti duelliväljale jätta, tänapäeval nii hullusti ei lähe, kui veab. Samas teab tänane Eesti kohtupraktika sadu juhtumeid, kus ebaaus või muidu logardist töötaja, selmet tööandjale tekitatud kahju välja maksta, hoopis oma endise tööandja üle kohtus võidu saavutab, võttes appi seaduse jõu. Peab tunnistama, et olukord on halb ja selle muutmiseks tuleb kiiremas korras üle vaadata ja ümber teha tööseadused.

Vananenud seadused takistavad ettevõtluse arengut ja normaalse tööjõuturu tekkimist. Näiteks erastamisagentuuri poolt erastatud ettevõtetele pealepandud kohustused säilitada teatud aja jooksul kindel arv töökohti pidurdab pahatihti ettevõtte arengut. Aeglustub kogu majanduse areng.

Kehtivad tööseadused tekitavad suuri materiaalseid kahjusid nii tööandjale kui riigile. Tööandja peab maksma suuri vallandamis- ja koondamistoetusi, mis muutuvad miljoniteks kroonideks, kui rääkida suurtest ettevõtetest nagu Kreenholm või Eesti Raudtee. Teine võimalus on jätta töötajad tööle, maksta niisugust palka, millega ei ela ega sure, samas jäävad tegemata investeeringud, saamata kasum, millest riik teeniks osa ju maksudena.

Olemasolevad tööseadused ei motiveeri piisavalt töötajat end täiendama ja olema parim oma alal. Praegune ametlik töötuseprotsent -- 2% ümber töövõimelisest elanikkonnast -- näitab, et enamik tööotsijaist selle ka leiab, kui vast ühe-kahe suure tööandja pankrotistumisel tekkinud juhud välja arvata.

Sama kinnitavad ka Eesti Panga andmed, mille järgi on tööturuametist tööd otsimas käinud kolm korda rohkem inimesi, kui on end töötuks registreerinud. See tähendab, et paljud töökoha või parema töökoha otsijad ükskõik millist pakutavat tööd ei taha vastu võtta. Mitmed tööandjad kurdavad, et raske on leida isegi tublit ja hoolsat koristajat.

Kui tööseadusi muutma ei hakata, võib töövõtjal välja kujuneda ja kinnistuda karistamatuse tunne nagu pikanäpumehel, kes pikka aega pole vastu näppe saanud. Mõnede kollektiivide töötajad vilistavad kollektiivlepingute peale, sest on kindlad, et tööandjal on raske neile seaduse toel saba peale astuda. Probleemist kirjutas Äripäev kuu aega tagasi.

Praegune tööseadus mõjub halvasti töötutele endile, sest neil vähenevad võimalused tööd saada. Tööandja pelgab teda isegi proovile võtta, sest hiljem tekivad probleemid vallandamisega, kui inimene ei õigusta ennast.

Tööandja on sunnitud laveerima ja kindlasti on vananenud seadused üheks põhjuseks, miks makstakse ümbrikupalka. Tööandja tahab vältida suuri väljaminekuid vallandamiste puhul.

Seaduste tööandjasõbraliku-maks muutmisega pole enam mõtet viivitada, sest oht massilise tööpuuduse tekkimiseks Eestis on möödas. Mitmed Eesti juhtivad sotsioloogid ennustasid Ida-Saksamaa tormilist üleminekut sotsialismist kapitalismi jälgides paar-kolm aastat tagasi 25-30protsendilist tööpuudust.