• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,4%6 223,01
  • DOW 30−0,02%44 484,75
  • Nasdaq 0,82%20 368,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,4%6 223,01
  • DOW 30−0,02%44 484,75
  • Nasdaq 0,82%20 368,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 24.05.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMFi memorandum käsitleb avaliku sektori defitsiiti

Majanduspoliitika memorandum, mille Eesti esitab lähema kahe nädala jooksul rahvusvahelisele valuutafondile (IMF), keskendub Eesti avaliku sektori defitsiidile, mis ähvardab tänavu kasvada nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
IMFi esindaja Eestis Basil Zavoico ütles, et Eesti majandusliku edukuse aluseks on valuutakomitee süsteem, range rahapoliitika, kiire erastamine, maareformi arendamine ning avatud kaubanduspoliitika säilitamine ja piirangute puudumine arveldustes. Nende põhimõtete jätkamisest lähtubki IMFiga sõlmitav majanduspoliitiline memorandum, nentis Zavoico.
Zavoico sõnul on memorandumi põhipunktiks piisava koordineerimise puudumine Eesti keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel rahanduspoliitikas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Zavoico sõnul peab IMF Eesti majanduse arengut edukaks. Samas kasvas avaliku sektori defitsiit mullu peaaegu ühe protsendini ja kasvab sel aastal nelja protsendini SKTst, märkis ta.
ELi Maastrichti leping näeb ühtse valuutaliidu moodustamiseks ette liikmesriikide avaliku sektori defitsiidi vähendamist kolme protsendini SKTst.
Maastrichti leping jt rahvusvaheliselt tuntud näitajad lähtuvad üldisest riigi defitsiidist, mille üle ei ole Eestis seni ühelgi riiklikul institutsioonil olnud mingisugust kontrolli, tõdes Zavoico, »Kõik, mida IMF soovib, on parem harmoniseerumine eri gruppide vahel, mis moodustavad Eesti riigi, et avaliku sektori rahanduspoliitika oleks paremini kontrollitav nii sel kui tuleval aastal.» BNS

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele