Erakliinik Lasnamäe betoonitehase ruumides

Balneom tasus seadmete eest kas järelmaksuga või tehase töötajate ravimisega kliinikus. «Vanniravi on meie töötajad saanud ja kõigil on ka hambad korras,» tõdeb Möldre.

Järgmiseks tahtsid nad avada siin traumapunkti, meenutab Möldre toonast imestust. Täna aga annab erakliinik kasumit, mida ei saa öelda tehase kohta.

Ravikeskuse peaarst Galina Litter räägib, et remonti tehakse vastavalt võimalustele, seetõttu võib kliiniku kolmel korrusel tabada nii nõukogudeaegse tehase kui ka kaasaegse meditsiiniasutuse hõngu. «Abi saamine sõltub arsti oskusest, mitte luksuslikust sisustusest,» vuristab Litter käigult, avades järjekordse kabineti ukse.

Juunis kolmeaastaseks saava kliiniku nimi on tulnud ladina keelsest sõnast balneum, mis tähendab vanni. «Tulge nüüd ruttu siia, ega te naistearsti kabinetti muidu ei näe,» naeratab Litter kelmikalt juba järgmist ust praotades.

Erilist uhkust tunneb naistearst Litter pisikese ultraheliaparaadi üle. Ta tõstab matkateleri mõõtmetes aparaadi silmade kõrgusele, et selle omadustes veenduda võiksime. «Sellega võin ma haige juurde koju minna,» kinnitab ta.

Ringkäik jätkub ülakorrusel, kus on koha leidnud kliiniku esimene investeering, vannid. «Mõni käib siin kaalu maha võtmas, teine alandab stressi,» selgitab Litter teel vesiravi kabinetti.

Teel allkorrusele jõuab Litter seletada, et meditsiin on konfliktne ala, sest inimesed sellest suurt ei jaga. Enim on kaebusi traumapunktis, kus purjus kliendid ei mäleta hiljem, kuidas ja miks neid aidati, põhjendab ta. «Siin käib ka selline seltskond, et hea kui üldse abi saavad,» rõhutab Litter.

Haigekassakaardi omanikega on lihtsam, aga pahatihti satuvad traumapunkti just need, kel kaarti taskus pole. Kuidas pärast teenustasu kätte saada, see on Litteri sõnul juba ametisaladus.