Erakliinik Lasnamäe betoonitehase ruumides

Artikkel

- Uudised
- 27. mai 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakliinik Lasnamäe betoonitehase ruumides
Tulid noored arstid siia, peale idee neil suurt midagi ei olnud, meenutab viiest aktsionärist koosneva firma loomist betoonitehase erastanud ASi Lasbet peadirektor ning tänaseks ka ASi Balneom juhatuse esimees Agu Möldre.
Erakliinik alustas vesiravivannide teenusega. «Ühel arstidest oli ämm Novosibirskis meditsiiniprofessor, kes tegeles looduslike ravimitega,» meenutab Möldre erakliiniku sünnilugu. Algul vannid, pärast hambaarstitoolid, jätkab Möldre juttu kliiniku laienemisest.
Aparatuuri kliinikule ostis betoonitehas vene sõjaväelastelt. «Ma ei ütle, et ta moodne on, aga täitsa rahuldab,» tõdeb Möldre.
Balneom tasus seadmete eest kas järelmaksuga või tehase töötajate ravimisega kliinikus. «Vanniravi on meie töötajad saanud ja kõigil on ka hambad korras,» tõdeb Möldre.
Järgmiseks tahtsid nad avada siin traumapunkti, meenutab Möldre toonast imestust. Täna aga annab erakliinik kasumit, mida ei saa öelda tehase kohta.
Ravikeskuse peaarst Galina Litter räägib, et remonti tehakse vastavalt võimalustele, seetõttu võib kliiniku kolmel korrusel tabada nii nõukogudeaegse tehase kui ka kaasaegse meditsiiniasutuse hõngu. «Abi saamine sõltub arsti oskusest, mitte luksuslikust sisustusest,» vuristab Litter käigult, avades järjekordse kabineti ukse.
Juunis kolmeaastaseks saava kliiniku nimi on tulnud ladina keelsest sõnast balneum, mis tähendab vanni. «Tulge nüüd ruttu siia, ega te naistearsti kabinetti muidu ei näe,» naeratab Litter kelmikalt juba järgmist ust praotades.
Erilist uhkust tunneb naistearst Litter pisikese ultraheliaparaadi üle. Ta tõstab matkateleri mõõtmetes aparaadi silmade kõrgusele, et selle omadustes veenduda võiksime. «Sellega võin ma haige juurde koju minna,» kinnitab ta.
Ringkäik jätkub ülakorrusel, kus on koha leidnud kliiniku esimene investeering, vannid. «Mõni käib siin kaalu maha võtmas, teine alandab stressi,» selgitab Litter teel vesiravi kabinetti.
Teel allkorrusele jõuab Litter seletada, et meditsiin on konfliktne ala, sest inimesed sellest suurt ei jaga. Enim on kaebusi traumapunktis, kus purjus kliendid ei mäleta hiljem, kuidas ja miks neid aidati, põhjendab ta. «Siin käib ka selline seltskond, et hea kui üldse abi saavad,» rõhutab Litter.
Haigekassakaardi omanikega on lihtsam, aga pahatihti satuvad traumapunkti just need, kel kaarti taskus pole. Kuidas pärast teenustasu kätte saada, see on Litteri sõnul juba ametisaladus.
Üle saja tuhande elanikuga Lasnamäe ainsa traumapunkti tegevus annab kasumit, kinnitab Balneomi tegevdirektor Mihhail Issajev, kes on ka ise üks firma osanik.
«Kui poleks kasumit, siis firma ei eksisteeriks,» poetab ta moka otsast. Issajevi sõnul on betoonitehase kliinikul välja kujunenud oma külastajad.
«Riiklikus süsteemis on ravi odavam, aga seal on järjekord,» põhjendab ta. Kõige rohkem abivajajaid käib Balneomi erakliinikus Issajevi väitel nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
Betoonitehasel on veel viisteist rentnikku. Agu Mäldre sõnul on osa välja suremas, näiteks toob ta saekaatri, mille pingid täna seisavad. «Millegipärast niisugused originaalsed ideed löövad läbi, aga kindel idee, mis peaks minema, sureb välja,» võtab Möldre otsad kokku.
Hetkel kuum