Eesti turumaht on EBRD jaoks liiga väike

Praegu osaleb EBRD Eestis 16 projektis, neist pooled on siiski väiksemad kui eespool nimetatud summa. EBRD tegutseb 27 riigis, nende hulgas on Eesti EBRD hinnangul oma arengu ja riskitaseme poolest üks paremaid.

EBRD Tallinna esinduse juhi Andre Küüsveki sõnul on siinse majanduse väiksuse tõttu EBRD Eesti projektides suur osakaal pangandussektoril. «EBRD finantseerimise tingimused on, et me ei taha võtta üldjuhul üle kolmandiku projekti finantseerimisest,» selgitas Küüsvek. «Eeldame, et oleks kolmandik omakapitali, kolmandik meilt ja kolmandik sõltumatult finantseerijalt.»

EBRD üldpoliitilistes põhimõtetes on sätestatud, et väikseim osa, millega EBRD võib projektis osaleda, on viis miljonit ECUd ehk ligi 65 miljonit krooni.

«Eesti tingimustes on see suhteliselt suur arv ja see on üks põhjus, miks me peame kanaliseerima oma finantseerimist kommertspankade kaudu,» lisas Küüsvek. «Teeme seda rõõmuga, sest oleme kindlal seisukohal, et Eesti panganduse tase ja panganduse juhtimise kvaliteet on väga kõrge.»

«Samas ei ole nimetatud arvud ka mitte EBRD jaoks siduvad,» rääkis Küüsvek. «Eestis elab vaid ligi 1,5 miljonit elanikku ning sellest lähtuvalt ei kujune Eesti ettevõtted väga suureks. Eeldame, et pärast infrastruktuuri ja energiasektori erastamist tulevad turule suured eraettevõtted, kellele võime finantseerimist ka pakkuda. Täna on mõned sellised energiasektoris juba olemas.»

Samas kinnitas Küüsvek, et EBRD saab siin teha seda, mida paljudes teistes maades ei saa. «EBRD on n-ö missiooni täitmiselt viimastel aastatel läinud ärilisele poolele ja me võime järjest rohkem vaadelda projekte ärilisest seisukohast. Meie poliitika sarnaneb täna rohkem välismaiste kommertspankade poliitikaga,» lisas Küüsvek.

Praegu on EBRD aktsionär Hoiupangas ja Eesti Investeerimispangas. Lähitulevikus lisandub tõenäoliselt osalus Eesti Maapangas. Lisaks on EBRD avanud mitmele Eesti pangale oma krediidiliini.

«Võrreldes era- ja riiklikku sektorit, tuleb tunnistada, et erasektori osatähtsus on täna prioriteetne,» rääkis Küüsvek. «Otsime projekte, mis töötaksid kommertsalustel konkurentsitingimustes, ja oleme meeleldi nõus võtma ka riiklikke projekte, mis on seotud kas erastamisele minevate konkreetsete ettevõtetega või mis aitaksid erastamisprotsessi üldiselt.»