Esmalt vajab ohjeldamist üha kasvav kaubandusdefitsiit, mis on osaliselt tingitud riigi tööstuse aeglasest restruktureerimisest. Samuti on terendamas otsused eluaseme- ja energiahindade kontrolli kõrvaldamise kohta.

1992. a valimiste järel on majandus langusest väljunud ning saavutanud 1995. a 4,8protsendilise reaalkasvu. Inflatsiooni märgitakse ühekohalise arvuga -- 9%.

Tööpuudus on haruldaselt madal, jäädes allapoole 3% piiri ning ametliku statistika kohaselt moodustavad vähemalt nime poolest erakätes olevad ettevõtted majanduses 70%.

Samal ajal kui majandusteadlased ülistavad Klausi ning tema valitsust riigis makromajandusliku ning poliitilise stabiilsuse kindlustamise eest, ennustatakse, et raskemad ajad on alles ees.

Peamine murelaps on pidevalt suurenev kaubandusdefitsiit. T?ehhi keskpanga teatel suurenes jooksevkonto defitsiit I kvartalis 541,1 mln dollarini võrrelduna 217 mln dollariga 1995. a I kvartalis, mille tingis eelkõige samal perioodil 675 mln dollarilt 979 mln dollarile kerkinud kaubandusdefitsiit.

Majandusteadlased on hoiatanud, et kui jooksevkonto defitsiit jõuab 6--7 protsendini SKT-st, võib vajalikuks osutuda riigi valuuta devalveerimine.

Keskpank on teatanud, et praeguse imporditaseme juures piisab olemasolevatest reservidest umbes seitsmeks kuuks ning esialgu ei plaanita eksporti nõrgema valuuta abil turgutada.

Klausi valitsus on viinud lõpule tuhandete väikeste ning ligi 2000 suurettevõtte erastamise, kuid niinimetatud strateegilise tähtsusega ettevõtted on endiselt riigi kontrolli all või kuuluvad investeerimisfondide kaudu valitsuse kontrollitavatele pankadele.

Analüütikute sõnul peab «erastamine» minema kaugemale kui «denatsionaliseerimine» ning koondama omandi tugeva ning efektiivse juhtimise alla.

Elanikke huvitab eelkõige, kas valitsusel on plaanis kontrolli alt vabastada eluasemehinnad, mis piiravad elamispinna pakkumist ja takistavad tööjõu liikumist, ning energiahinnad eratarbijatele, mida seni on subsideerinud tööstus. REUTER-ÄP